Teemarühma arutelu

Teemarühma arutelu „Emmaste valla haridus ja noorsootöö“ kokkuvõte

Toimumise aeg ja koht: 19. novembril 2014 kell 16:30−18:30 Emmaste Avatud Noortekeskuses

Osalejad: Merilin Kaevandes, Katre Pruul, Liina Lepamaa, Helve Russak, Ruti Nõmm, Krista Leisberg, Hergo Tasuja, Kaie Pranno, Merje Kikas, Tiit Paulus, Ülo Kikas, Olle Järv, Kerli Müürisepp

Arutelu läbiviimine

Arutelu peamised teemad olid haridus (formaalne haridus, huvi- ja täiskasvanuharidus) ning noorsootöö. Esimeses osas jagati osalejad nelja kolmeliikmelisse gruppi, kus 20-minutilise ajurünnaku jooksul arutati kahe järgmise küsimuse üle: „mis on Emmaste vallas hariduse ja noorsootöö tugevused?“ ja „mis võiks olla paremini?“. Seejärel iga grupp esitles oma tulemusi, millest valiti välja neli olulisemat/aktuaalsemat teemat, mida arutelu teises osas käsitleti täpsemalt.

Mis on Emmaste vallas hariduse ja noorsootöö tugevused?

Väljaehitatud ja heas korras infrastruktuur hariduse omandamiseks ja noorsootööks (lasteaed, kool, Emmaste ANK, muuseum, spordirajatised, raamatukogu). Head eeldused ka täiskasvanuõppeks (olemasolev infrastruktuur ja tööjõu kompetents).

Hästi kvalifitseeritud ja enamjaolt entusiastlik tööjõud haridusasutustes, kellel on motivatsiooni ka vabatahtlikkuse korras noortega tegeleda.

Kõigile lastele on olemas kohad lasteaias ja koolis ning juhendajatel ja õpetajatel on aega pühenduda igale lapsele. Toimiv lastehoid Leisus. Vastutulek Nurste kandi lapsevanematele, kellele Emmaste lasteaia teenus jääb kaugeks.

Tugisüsteem on hea – olemas on sotsiaalpedagoog ja logopeed ning ka psühholoogi tugi koostöös HUPS-i ja Rajaleidjaga.

Pikaajalised traditsioonid hariduse andmisel ja pärandkultuuri edasiviimisel näiteks koostöös Sõru Muuseumiga (nt merenduse ja Hiiumaa ajaloo teemadel) ning omakultuuri päevade korraldamisega koolis.

(Õpi)laste transport toimib hästi ja on õpilastele tasuta.

Huvihariduse omandamist toetab vald vastavalt vajadusele ja võimalustele ning koostöös Käina Kaunite Kunstide kooliga. Võimaldatud on individuaalne muusika- ja tantsuõpe valla toetusel (sh transport). Emmaste Põhikoolis tegutsevad näiteks rahvatantsu huviring, muusikaõpe, mudelring, näitering ja kunstiring.

Noored tegelevad aktiivselt spordiga – toimuvad spordiringid, jalgpalli ja kergejõustiku trennid. Praegu toimub trennide eestvedamine vabatahtlikkuse alusel. Eestvedajaid võiks olla praegusest rohkem.

Koostöö partneritega ja teemapäevad. Näiteks koostöös RMK-ga korraldatakse keskkonnaalast väliõpet koos looduses matkamisega. Koolis korraldatakse lastele loenguid erinevatel teemadel, näiteks on olnud esinejaid Politsei- ja Piirivalveametist (turvalisus) ning Terviseametist (hambahügieen). Koolil on hea koostöö muuseumiga (koolilaste näitused muuseumis), raamatukoguga (suvelugemine), Käina ujulaga. Lasteaias tehakse koostööd pensionäridega (üritused, näitused lastele). Hea koostöö on koolil ka Rajaleidja ja HUPS-iga (koolitamine, töötoad).

Mis võiks olla paremini?

Ebakindel tulevik seoses laste arvu vähenemisega. Koolis laste arv lähiaastatel tõenäoliselt isegi natuke kasvab, küll aga on see probleemiks lasteaias ja kandub seejärel kooli. Rahvastik vananeb, sündivus on madal, väljaränne on suurem kui sisseränne ja noori peresid jääb vähemaks.

Noortevolikogu on tegutsenud juba pikka aega, kuid võiks olla aktiivsem. Noortevolikogu tegevuste kaudu on võimalus kaasata noori oma kodukoha arenguvajaduste üle mõtlema ja arengut suunama. Vaja on välja selgitada noortevolikogu praegune roll ja noorte vajadused, et tõsta selle aktiivsust.

Noorte madal ettevõtlikkus üldisemalt. Tuleks kaardistada põhjused ning mõelda koostöös valla allasutuste ja kohalike ettevõtetega, kuidas noorte aktiivsust tõsta (nt õpilasfirmad).

Vähe koordineeritud koostööd allasutuste vahel ja vajadus koordineerija järele (varem haridus- ja kultuurinõunik), kes ühendaks hariduse, huvihariduse ja noorsootöö ning toetaks projektide ettevalmistamise ja elluviimisega nii lapsi kui ka töötajaid/allasutusi. Haridusasutuste vaheline koostöö võiks olla koordineeritum ja järjepidevam, mitte projektipõhine.

Formaalse ja mitteformaalse õppe vähene sidumine omavahel (kool, huviharidus, noorsootöö). Huvihariduse võimaldamine toimib praegu paljuski vabatahtlikkuse baasil, puudub koordineerija.

Täiskasvanute huvitegevuse aktiivsus on madal. Spordiga tegeletakse pigem vähe, huviringe võiks rohkem olla (lisaks rahvatantsule). Suuresti tuleneb vähene aktiivsus eestvedaja ja koordineeritud tegevuse puudumisest, kuigi võimalused infrastruktuuri näol on olemas.

Emmaste Avatud Noortekeskuse arendamise vajadused ja võimalused: (i) lahtiolekuaega võiks pikendada (kella 21-ni), et ühilduks paremini õhtuse ühistranspordi väljumisajaga ja noortel oleks kindel koht kogunemiseks pärast koolitööde tegemist, (ii) kaasata teisi vanusegruppe (nt eakaid) ühistegevustesse, (iii) lastel võiks olla rohkem planeeritud tegevusi ja huviringe koos juhendamisega (nt kokanduse ring).

Info edastamine ja (allasutuste) omavaheline kommunikatsioon vallas on kesine. Vajadus on ürituste ning erinevate tegevuste ja võimaluste parema teavitamise ja kajastamise järele (vallalehes, valla kodulehel, suhtlusvõrgustikes).

Ujumisõppe puudumine lasteaialastel. Emmaste lasteaed on ainuke lasteaed Hiiumaal, kus lapsed ei saa ujumisõpet. Tuleks leida lahendus Käina ujulas käimiseks.

(Õpi)laste transport õhtul. Kohati ühistranspordi ajad ei ühildu alati kõige paremini õhtuste üritustega koolis ja Emmaste ANK lahtiolekuaegadega, mis on probleemiks kaugemal elavate noorte jaoks. Asutuste lahtiolekuajad tuleks võimalusel ühildada ühistranspordi aegadega ning üksikute ürituste puhul leida lahendused kogukonna ja valla transpordi korraldamisega.

Täpsemalt kolmest olulisemast arendamist / edendamist vajavast teemast

1. Täiskasvanute huvitegevus. Vajadus on tõsta täiskasvanute aktiivsust erinevate huvialadega tegelemisel, mis aitab kaasa kogukonnatunde tõstmisele, sotsiaalsele suhtlusele ning tervise edendamisele. Hetkel käivad naised rahvatantsu ringis, mehed tegelevad jahinduse ja kalandusega. Hea lahendus on laste ja noorte ürituste muutmine perekesksemateks – see kutsub osalema ka lapsevanemaid. Lasteaias ja -hoius on seda kergem teha, aga on võimalik ka koolis. Samuti on võimalik siduda aktiivne liikumine tähtpäevadega, näiteks sportlik isadepäev, tõrvikujooks, vabariigi aastapäeva matk või kogukonna sportlikud nädalavahetused (nt rattaralli). Vallal oleks vaja koostöös külaseltsidega välja selgitada, milliste huvitegevustega soovitakse igas kandis tegeleda, ning leida eestvedajad nende huvitegevuste läbiviimiseks. Samuti tuleks kaardistada, kuidas valla spordirajatisi paremini rakendada, ja leida lahendusi, kuidas näiteks spordihoonet saaks rohkem (kauem) lahti hoida. Jõusaali kaasajastamine tõstaks spordihoone kasutatavust.

2. Töötajate ja sädeinimeste tunnustamine ning motiveerimine. Väikeses vallas on eelkõige haridus- ja kultuurivaldkonna inimestel suur roll kohaliku kultuurielu ja sporditegevuse korraldamisel. Paraku toimib huvihariduse ja noorsootöö eestvedamine suuresti vabatahtlikkuse alusel. Seda enam on oluline sädeinimeste märkamine ja tunnustamine, mis annab neile entusiasmi ja jõudu olla aktiivne ka edasipidi. Inimeste tunnustamine tuleks paremini läbi mõelda (see peaks olema süstemaatiline) ning selle eestvedamine peaks tulema vallavalitsuselt ja allasutustelt. Tunnustamise eesmärk on ka laiemalt teadvustada sädeinimeste panust kogukonnale. Tunnustamiseks on erinevaid võimalusi: suurendada (positiivse) tagasiside andmist üldiselt; regulaarselt esitada kandidaate maakonna ja riigi tasandi tunnustamisüritustele; kajastada sellekohaseid teemasid vallalehes; tunnustada kogukonna liikmeid valla aastapäeval. Lisaks vabatahtlikke tunnustamisele tuleks leida võimalusi huvitegevuse eestvedajate tasustamiseks, sh projektipõhiselt.

3. Vaja on eestvedajat koordineeritumaks koostööks ja tõhusamaks infovahetuseks. Vallal on olemas heal tasemel infrastruktuur, kultuuri ja (huvi)hariduse valdkonnas toimuvad üritused ning omavahel tehakse ka koostööd, kuid puudub regulaarne ja koordineeritud koostöö ning info jagamine on pigem tagasihoidlik. Selle üheks põhjuseks on vähene oskus ja tahe omavaheliseks koostööks (ka külaseltside vahel), kuid teiseks põhjuseks on puudus töötajast, kes kultuuri ja huvihariduse valdkonda tervikuna koordineerib. Tema ülesanneteks võiks olla valdkonna tegevuste, võimaluste ja vajaduste kaardistamine, (kultuuri)ürituste ja koostöö koordineerimine (sh haridusasutustega), (koostöö)projektide nõustamine, kirjutamine ja eestvedamine ning sisukama ja tõhusama infovahetuse tagamine. Näiteks haridusasutuste ümarlaua eesmärk võiks olla regulaarne info jagamine allasutuste vahel, uute ideede väljatöötamine, ühiste tegevuste ja ürituste korraldamine ning toimumisaegade ühildamine omavahel, „meie“-tunde tõstmine, koostööoskuste ja –tahte kasvatamine.

4. Vajadus sisukama ja tõhusama infovahetuse järele tähendab, et info kogumine, haldamine ja kajastamine (nt vallalehes) peaks olema süsteemsem. Infovahetusega tegeleva inimese ülesanneteks võiks olla sisuka ja ajakohase vallalehe toimetamine, info jagamine ja haldamine valla kodulehel (sh ürituste kalender) ja Facebookis (valla profiil, kohalikud suhtlusgrupid) ning vallaga seotud info edastamine maakonnatasandi meediale. Näiteks ei avaldata praegu (nt valla kodulehel) ajakohast infot huvihariduse valdkonnas pakutavate tegevuste, võimaluste ja ürituste kohta.