Jausa, 1.oktoober
osalejaid 20
Jausa ideeõhtul toodi piirkonna tugevustena välja eelkõige rahu ja vaikus, asjaolu, et kuritegevus peaaegu puudub. Positiivsena mainiti viimaseid arenguid ehk oja korrastamist ja süvendamist, talvist lumetõrjet ja võimalust neljapäeviti valla sotsiaaltöötajaga Käinas oma asju ajamas käia, aga ka suvel korraldatud piirkonna jaanipidu.
Leiti, et parandada saab teede olukorda ja nimetati ka mõned konkreetsed lõigud (Lauda ehk kaitseriba tee). Muret teeb jätkuvalt vee kvaliteet ja jäätmemaja kord. Või siis pigem korratus, sest kõrvalised isikud viivad sinna sobimatuid jäätmeid. Et inimesed kasutavad ühistransporti, siis peeti oluliseks, et korda saaks tehtud ka sealse kandi bussipeatused. Laiem mure on noorte inimeste puudus ja ettevõtjate vähesus.
Otsides lahendusi, lepiti kokku, et esmatähtis oleks tegeleda vee kvaliteediga. Ehk tuleb tegeleda puurkaevuga. Seda saaks teha valla poolt KIK projekti(de) abiga. Teiseks seati teede olukorra parandamine. Siin tuleks alustada maaomanike ja valla koostöös tehtava teeäärse võsa maha võtmisega. Paljuski on teehoolduse kvaliteet selle taga. Bussipeatuste olukorra parandamiseks tuleks Jausa II ja III peatustes välja vahetada pingilauad. Et need on Maanteeameti omand, võtab vallavalitsus nendega sel teemal ühendust.
Leisu, 8.oktoober
osalejaid 13 (lisaks ca 20 hommikusel kokkusaamisel)
Leisus toodi positiivsena välja, et koolimaja on väljastpoolt korda tehtud ja et seal tegutseb lastehoid, samas on ka pensionäridele ruum eraldatud. Mänspe surnuaed on korras, samas tuleks sinna tuua pink ja aed korda teha. Suur pluss on rand, rannik ja meri, mis piirkonnas asuvad. Tegutseb aktiivne külaselts. Toimib pühapäevakool ja raamatukogu. Olemas on kauplus. Potensiaal peitub krossirajal ja Prähnu rannal.
Miinuspoolele kanti investeeringuvajadus koolimaja renoveerimisega jätkamiseks. Aga ka postiteenuse käätesaadavus, puuduv viidamajandus ja et turismipiirkonnana ollakse ikkagi nö avastamata. Hoogu saaks juurde anda ka inimeste aktiivsusele ja selge vajadus on kultuuri-haridusnõuniku järele. Aga muret tegi ka bensiinijaama puudumine vallas ning ebakindlus lastehoiu tuleviku osas.
Lahendustena pakuti, et esmajärjekorras tuleks tööle võtta kultuurinõunik, kes peaks olema valdkonna eestvedaja ja tegelema sisulise poolega. Teiseks tuleks korda teha koolimaja. Eelprojekt on olemas, MTÜ ja vald peaksid asja koos vedama. Kolmandana toodi välja lastehoiu küsimus ja pakuti välja, et tulevikus võiks seal tegutseda Emmaste lasteaia filiaal. Tähelepanu soovitati pöörata ka mõnele konkreetsele teelõigule (nt Haldreka tee) ja turismipiirkonnana enda "kaardile toomist", millega saaks aga algust teha kultuurinõunik.
Sõru, 15. oktoober
osalejaid 16
Sõrul toodi piirkonna tugevustena välja eelkõige sadama, merekeskuse ja paadikuuri olemasolu. Aga ka et tegutseb muuseum, kauplus ja kõrts. Olemas on supelrand ja suurepärane merevaade, aga ka ainulaadne rannatee ja rannakaevud. Nimetati ka patareid ja hooldekodu, head taristut, külaseltsi, majutuspakkujaid, Saaremaa lähedust ja kalavarude taastumist.
Leiti et tegelema peaks praami- ja bussiliiklusega. Eelkõige nende stabiilsuse ja graafikuga. Probleemiks on metssigade arvukus ja tegutsemine. Puudust tuntakse kultuuritöötajast ja üritustest. Aga probleeme valmistab ka pääs randa ehk tee kehv olukord supelranda. Sadamas ujuma pääsemisega samuti probleeme. Miinuseks on tankla puudumine, siin piirkonnas mõjutab see ka merealuseid. Võiks arendada väikejahtide tugiteenuste pakkumist ja kalameeste kuuri. Aga sadamat tuleks ka üldiselt ja laiemalt arendada. Näiteks tegeleda kanalisatsioonisüsteemiga ja mõelda merepäästevõimekusele.
Lahendustena nähti tankla taasavamist Emmastes. Esialgu piisaks tavatanklast, edaspidi tuleb mõelda, kuidas saaks merealuseid otse sadamas tankida. Teiseks tuleb tegeleda sadama arendusega. Alustades kanalisatsioonist ja tugiteenuste pakkumisest. Kindlasti tuleb parandada WC ja pesemisvõimaluste olemasolu. Sadama teemaga võiks tegeleda üheskoos vald, merekeskus, MTÜ-d ja erasektor.
Valgu, 23. oktoober
osalejaid 9
Valgul toodi plussidena välja külaseltsi tegevus ja seltsimaja olemasolu. Aga ka Harju rätsepa tuulik ja Valgu asukoht- valla keskusele lähedal, lisaks hea transpordiühendus busside näol. Toodi välja, et ümbruskonna maad on haritud ja toimib valla ning küla kogukonna koostöö. Olemas on Kroogi muuseum.
Miinuspoolele toodi töökohtade ja ettevõtluse puudumine, aga ka noorte lahkumine ja aktiivsete inimeste väike arv, mis sellega seotud. Probleeme valmistab joogivee kvaliteet ja kanalisatsioon. Valla teede hooldus saaks paremal tasemel olla ja juurdepääs merele on puudulik. Lisaks on ümbruskonnas tühjasid hooneid.
Lahendustena pakuti seltsimaja arendamist, projekt on olemas, vaja oleks valla ja külaseltsi koostöös see esitada. Teiseks toodi välja internetiühenduse parandamine ehk kiiruse tõstmine, mida võiks ka vald ja külaselts üheskoos arendada. Toodi välja, et valla teede kvaliteet võiks parem olla, nt Männiku ring ja Harju lauda tee. Siis tuleks hajaasustuse programmi kaudu tegeleda kanalisatsiooniga. Ja tühjade hoonete probleemi osas peaks vallavalitsus kontakteeruma nende omanikega.
Emmaste, 29. oktoober
osalejaid 7
Emmastes nimetati piirkonna tugevustena spordikompleksi, noortekeskust, kooli, perearstikeskust. Aga ära märgiti ka Tärkma paadisadama arendus, Tilga männik ja ujumisvõimalused. Positiivne on kergliiklustee olemasolu ja selle valgustus. Mini arena on noorte jaoks oluline. Välja toodi ka ettevõtete ja toitlustusasutuste olemasolu. Aga ka rattaralli toimumine.
Millega tuleks rohkem tegeleda, on valla märgiürituse arendamine. Aga ka töökohtade puudus ja nende kodulähedus, sellega seotult ka inimeste passiivsus ja inimeste arv üldse. Ja ka huvitegevuse võimalused. Parandada tuleks vallamaja välisilmet ja tegeleda prügimajanduse ja jäätmemajaga. Tankla puudumine on oluline miinus piirkonnale, niisamuti arvati, et viidamajanduse ja teadetetahvliga peab tegelema. Vaja oleks pinke kergliiklustee ja ka perearsti tee äärde.
Lahendustena nähti valla heakorraga tegelemist. Sealjuures pinkide paigaldamist, vallamaja ja teiste oluliste hoonete korrastamist, viidamajandusega tegelemist ja prügikonteinerite juures heakorra tagamist. Teisena toodi välja tankla taasavamise vajadus. Valla märgiürituse arendamiseks võiks kokku kutsuda ümarlaua, kaasates laia seltskonna, kes lahendusi otsiks. Oluliseks peeti ka inimestega tegelemist ehk huvitegevuse arendamist, aktiivuse tõstmist, koostöö ja viisakuskultuuri arendamist. Selleks oleks vaja koordinaatorit, eestvedajat.
