Kolmapäev, 25. veebruar 2015

Teemarühma arutelu

Teemarühma arutelu „Emmaste valla ettevõtlus“ kokkuvõte


Toimumise aeg ja koht: 20. novembril 2014 kell 17:00−19:15 Emmaste Avatud Noortekeskuses

Osalejad: Gustav Kotkas, Tiit Paulus, Ülo Kikas, Olav Ellermäe, Heidi Siirus, Helve Russak, Andres Niit, Priidu Ratnik, Agur Nurs, Rainer Nõlvak, Olle Järv, Kerli Müürisepp

Arutelu läbiviimine
Arutelu peamised teemad olid Emmaste valla ettevõtluskeskkond (taristud ja teenused), elanike ettevõtlikkuse edendamine ning omavaheline koostöö erasektori, vabaühenduste ja vallavalitsuse vahel. Esimeses osas jagati osalejad kahte viieliikmelisse gruppi, kus 20-minutilise ajurünnaku jooksul arutati kahe järgmise küsimuse üle: „mis on Emmaste vallas ettevõtluse eelised/tugevused?“ ja „mis on ettevõtluskeskkonna nõrkused, võimalikud lahendused ja uued arenguvõimalused?“. Seejärel iga grupp esitles oma tulemusi, millest valiti välja viis olulisemat/aktuaalsemat teemat, mida arutelu teises osas käsitleti täpsemalt.

Mis on Emmaste vallas ettevõtluse tugevused?
Taristud. Hea teedevõrk (mõned teed vajavad mustkatet) ja elektrivõrk (võimsuse varu piisav).
Turvaline keskkond. Ettevõtluses on turvateenuse vajadus vähene.
Kvaliteetne elukeskkond. Rahulik elukeskkond, kvaliteetse hariduse ja noorsootöö kättesaadavus (lastele kohad olemas), sotsiaalteenuste olemasolu kohapeal.
Varasem edulugu. Varasema ettevõtluse arendamise eduloost on tekkinud valla positiivne maine.
Ettevõtluse laiapõhjalisus. Tasakaalustatud töökohtade jaotus vallas – viis suuremat tööandjat ja palju väikeettevõtlust väga erinevates valdkondades.
Tohvri hooldekodu. Stabiilselt kasvav hõbemajanduse ettevõte, millel on hea arenguvõimalus oma tegevust veelgi laiendada ja töökohti luua. Hetkel üks oluline tööandja vallas.
Sõru sadama kompleks. Oluline piirkond vallas (Muuseum, Paadikuur, Merekeskus, praami- ja väikelaevasadam, pood, majutus, toitlustus). Suur potentsiaal laiapõhjalisel arendamisel.
Koostöö vallas. Igapäevaste tegevuste puhul koostöö üldiselt sujub erasektoris, vabaühenduste ja vallavalitsuse vahel, kuna väikeses kogukonnas teatakse üksteist. Samas võib see olla ka takistus.

Ettevõtluskeskkonna hetkeolukorra nõrkused ja nende võimalikud lahendused?
Tootmishooned ja -maa kui kasutamata ressurss. Palju kasutamata tootmispinda ja tootmismaad (nii munitsipaal- kui ka eraomandis), mida vallavalitsus võiks kaardistada, teavet levitada ning aktiivselt välja reklaamida üürimiseks ja/või müümiseks (eriti munitsipaalomandit).
Heakord. Emmaste tööstuspiirkonna välimus annab kohati soovida. Eelkõige eraomandis olev vana petijaam ja viilhall vajaks korrastamist ja/või lammutamist.
Tootmise ja tarbimise piiratus. Kohalikud tootmismahud jäävad väikesteks, mistõttu tuleb keskenduda nišitoodetele. Nišitootmisel tuleb mõelda globaalselt, nt spetsiifilisi (puidu)tooteid viia Aasiasse, kuhu meretransport Euroopast on odav. Kohalike teenuste pakkumist piirab tarbimise vähesus, mida mõnevõrra kompenseerib suvine külastajate kõrghooaeg.
Tagasihoidlik külastuskeskkonna arendamine. Kohalike toodete (toit, puit) vähene turundamine kohalikele ja eriti külastajatele. Lahenduseks on olemasolevatest teenustest ja toodetest teadlik teavitamine (e-keskkond, viidad) ning toodetele paremate müümisvõimaluste loomine vallas. Kohalikest legendidest ja vaatamisväärsustest ei ole loodud „lugusid“, mida külastuskeskkond vajaks.
Inimressursi nappus. Tööta inimesi vallas on vähe ja puudus on nii lihtöölise kui ka spetsialistide järele. Vallavalitsusega koostöös tuleks leida võimalusi, rakendamaks kohalikus ettevõtluses töötuid. Vald vajab uusi elanikke.
Vaba elamispinna vähesus. Uute elanike elama asumise üheks takistavaks teguriks on ajutise vaba elamispinna vähesus vallas, kuna eluruumide üüriturg sisuliselt puudub. Turumajandus väikeses kohas ei tööta, seega on üks võimalik lahendus vallale munitsipaalkorterite soetamisega kohaliku üürituru loomine.
Päästeteenuse kättesaadavus. Päästeteenuse ajaline kättesaadavus võiks olla parem Nurste kandis. Selleks oleks vaja Harju-Leisu riigimaantee mustkatte alla viia. Lisaks tuleb edendada vallavalitsusega koostöös Emmaste vabatahtliku päästekomando tegevust turvalisuse tagamiseks vallas.
Koostöö maakonnas. Vajadus tihendada koostööd teiste omavalitsustega ja aktiivsemalt osaleda ühisel maakonna arengu kavandamisel, nt külastuskeskkond, sotsiaalteenused. Hea koostöö ühistranspordi ja Hiiumaa muuseumi näitel.
Täiskasvanute sporditegevus. Spordirajatiste paremaks rakendamiseks tuleks luua võimalused spordi harrastamiseks õhtusel ajal. Koostöös ettevõtetega planeerida elanikele (sh töötajatele) organiseeritud harrastustegevusi spordihallis.

Millised on uued arenguvõimalused?
Kiire andmeside baasvõrgu rakendamine. Tuua kiire andmesideühendus vallavalitsuse hallatavatesse hoonetesse ja luua head tingimused (andmemahukaks) kaugtööks ja/või IT-ettevõtluseks.
Pärandkultuurialased e-teenused. Emmaste vald kui uuendusmeelne pärandkultuurialaste e-teenuste (QR-koodid, e-rakendused) arendaja, millega valla vaatamisväärsusi ja „lugusid“ jagada maailmale.
Merendus ja IT-valdkond. Leida võimalusi IT-valdkonna rakendamiseks merenduses, sh e-teenuste välja töötamine. Näiteks droonide rakendamine merepäästes ja hõredalt asustatud aladel.
Tööturism. Maailmas kasvab nõudlus vabatahtliku töö järele traditsioonilises metsa- ja põllumajanduses. Loodusliku ja rahuliku elukeskkonnana on Emmaste vallal tööturismi kaudu hea võimalus luua positiivset kuvandit, mida (välis)külalistele pakkuda.
Ettevõtlikkuse edendamine kohalike seas. Oluline on noorte julgustamine oma huvialadega tegelemisel kooli ja noortekeskuse kaudu ning kooli muutmine „eriliseks“. Teiseks on oluline täiskasvanute elukestev õpe (programmeerimine, kohaliku ressursi väärindamine ja turundamine), kuna vallas on hea täiskasvanute õpikeskkond ja koostöövõimalus Ametikooliga. Kolmandaks on oluline ettevõtjate tunnustamine (nt noorettevõtjad, suurettevõtjad) ja vallavalitsuse poolt regulaarse ettevõtlusümarlaua juurutamine.

Täpsemalt viiest olulisemast arendamist / edendamist vajavast teemast
  1. Valla positiivne mainekujundus ning kommunikatsiooni- ja arendusspetsialist. Tuleb luua ja turundada (tekstid, jutud, film, FB, koduleht, üritused) erinevaid Emmaste „lugusid“, mis inimesi köidab ning „erilisse“ kohta kohale kutsub. Tuleb arvestada, kuidas vald väljastpoolt inimestele paistab, ja sellest lähtuvalt „lugusid“ turundada. Valla kuvandi sihipäraseks kujundamiseks ja turundamiseks ning arengu kavandamiseks ja eestvedamiseks oleks vaja eraldi spetsialisti. „Lugude“ loomisel tuleb keskenduda kolmele sihtrühmale:
    1. (Välis)külalised, kes tulevad „lugusid“ vaatama ja kogema. Kohalikke vaatamisväärsusi ja legende on piisavalt, kuid neid „lugusid“ pole loodud ega turundatud piisavalt (nt Emmaste kirikukell, „Alar“, Tohvri kaitserajatised, Sõru ja Haldi sadam, loodusobjektid). Lisaks on vaja „lugusid“ kohalike väiketootjate toodetele (puit, toit) ja „eksootilisest“ tööturismist maal.
    2. Autonoomsed (kaugtöö valmidusega) inimesed. Ajutiselt elama tulevatele elanikele „lood“ looduskaunist ja rahulikust keskkonnast, kus on suurepärased võimalused kaugtööks ja loominguliseks inspiratsiooniks. Kaasa aitab eluruumide üürituru olemasolu ja „hullud“ väljakutsed, mille tulemusena midagi (vabatahtlikult) kohaliku kogukonna heaks ära teha.
    3. Valda elama kolivad uued inimesed. „Lood“ suurepärasest ja puhtast elukeskkonnast, mis on turvaline, lapsesõbralik, kvaliteetse hariduse ja sotsiaalteenuste kättesaadavusega ning kus leidub tööd ja kus on head tingimused ettevõtluseks. Kaasa aitab eluruumide üürituru ja teenuste olemasolu.

  1. Eluruumide üürituru loomine. See lihtsustab uute elanike valda kolimist, kuna ei eelda kohe isikliku kinnisvara soetamist ning võimaldaks tulla siia elama ka esialgu ajutiselt (nt kaugtöötajad). Ajutine elamine võimaldab inimesel siduda ennast kohaga, mis tõstab tõenäosust, et ta seob ka oma edasise tuleviku Emmastega. Üks lahendus on vallavalitsuse eestvedamisel kaardistada vabu üüritavaid eluruume ja julgustada neid reklaamima. Teine lahendus on vallavalitsusele munitsipaalkorterite soetamine kohaliku üürituru loomise eesmärgil, kas siis olemasolevate eluruumide (korterite) ostmisega või uute eluruumide ehitamisega (nt koostöös erasektoriga). Uute eluruumide ehitamiseks on kaks võimalust:
    1. Tohvri hooldekodu laiendamine ridaelamute näol, kus pakutakse eakatele toetatud elamise teenust ja ajutisi üüripindu valda tulevatele elanikele.
    2. Emmaste külas reformimata maa (3,8 ha) munitsipaliseerimine elamumaaks, vajaliku taristu rajamine ja arhitektuurse kontseptsiooni välja töötamine. Võimalusel elamute ehitamine koostöös arendajaga (osaliselt valla üüripindadeks).

  1. Olemasolevate tootmispindade rakendamine. Vallavalitsuse eestvedamisel tuleb kaardistada olemasolevad tootmishooned ja tootmismaad (nii era- ja munitsipaalomandid) ning aktiivselt jagada teavet ja otsida vabadele pindadele (nt Jausa endine lasteaed) uus rakendus. Tootmispindade üüri- ja müügikuulutused välismaale (Skandinaavia) tuleks teha maakonna tasandil.
    1. Sõru sadama piirkonna arendamine. Hetkel on see ressurss alakasutatud ja suur potentsiaal on kogu piirkonda hõlmava sihipärase arendamisega muuta see Hiiumaa üheks tõmbemagnetiks. Sellega luuakse uued töökohad merenduse ja rannakalanduse arendamisel (Sõru sadam), uute kaugtöövõimaluste loomisel (Sadamahoone) ja loomemajanduse edendamisel (Sõru Muuseum ja Sõru Merekeskus).
    2. Erinevate alakasutusega hoonete rakendamine: Emmaste pritsumaja, Kommunaali maja, Leisu kogukonnakeskus, Valgu seltsimaja, hooned eraomandis (nt Sõru piirivalvekordon, kultuurimaja).
  1. Kooli muutmine „eriliseks“. Ühe positiivse mainekujunduse osaks võiks olla Emmaste põhikooli muutmine teadlikult teistest maakoolidest eristuvaks. See aitab kutsuda lastega peresid valda elama ja teisalt annab noortele uusi oskusi. Esiteks tuleb pakkuda uusi (teatud kallakuga) õppeaineid: näiteks ettevõtlus, merendus, programmeerimine, ingliskeelne klass. Teiseks noorte teadlik julgustamine ja toetamine olema ettevõtlik koostöös kooli, noortekeskuse ja kohalike ettevõtjatega. Kolmandaks hiina keele õpetamine, mida kavandada koostöös Hiina Rahvavabariigi saatkonnaga.


  1. Kaugtöö võimaluste loomine ja IT-valdkonna edendamine. Varasema eduloo põhjal luua uus edulugu, näiteks uuenduslik maapiirkond IT-valdkonna võimaluste rakendamisel. Selleks on vaja vallavalitsuse eestvedamisel ja koostöös kohalike sädeinimestega luua tingimused ning viia läbi sisulisi tegevusi, millest kooruks välja ideid IT-valdkonna rakendamiseks maapiirkondades:
    1. Kiire andmesideühenduse baasvõrgust „mahasõitude“ väljaehitamine kõikides kantides ja toomine lõpptarbijateni vähemalt valla hallatavatesse hoonetesse (nt raamatukogu, seltsimajad, Sõru sadam, Kommunaali maja).
    2. Luua munitsipaalhoonetesse mõned renditavad ruumid (töölaud, kiire andmesideühendus) kaugtöö võimaldamiseks kohalikele ja külalistele (nt Leisu kogukonnakeskus, Valgu seltsimaja, Jausa lasteaia hoone, Kommunaali maja, Sõru sadamahoone). Eeldab eluruumi üüriturgu.
    3. (Loome)majanduse inkubaatori rajamine (Kommunaali maja, Sõru sadam, Haldi sadam?) kohalike ettevõtlikkuse edendamiseks ja (loome)külalistele ajutiseks töötamiseks.
    4. IT-valdkonna ürituste korraldamine (Garage48) eesmärgiga luua kasulikke IT-lahendusi, tekitada IT-valdkonna huvi kohalike noorte seas ja samas tekitada start-up’idega tegelevate inimeste seas huvi Emmaste valla vastu.
    5. E-teenuste ja IT-valdkonna rakendamine merenduses (nt droonide rakendamine merepäästes), Eesti territoriaalvete küberpiirivalves, pärandkultuuri ja hõbemajanduse valdkonnas, hõredalt asutatud maapiirkonnas.