Teemarühma arutelu

Teemarühma arutelu „Emmaste valla sotsiaalvaldkond“ kokkuvõte

Toimumise aeg ja koht: 18. novembril 2014 kell 16:30−18:45 Emmaste Avatud Noortekeskuses

Osalejad: Kristi Ugam, Kadri Klapp, Karina Käär, Õie Aedma, Maie Piil, Aimi Pruul, Aimi Jaarma, Liia Rull, Elge Härma, Maido Rand, Svetlana Paomees, Tiit Paulus, Ülo Kikas, Olle Järv, Kerli Müürisepp

Arutelu läbiviimine

Arutelu peamised teemad olid sotsiaalhoolekanne ja tervishoid. Esimeses osas jagati osalejad nelja kolmeliikmelisse gruppi, kus 20-minutilise ajurünnaku jooksul arutati kahe järgmise küsimuse üle: „mis on Emmaste valla tugevused sotsiaalvaldkonnas?“ ja „mis võiks olla paremini?“. Seejärel iga grupp esitles oma tulemusi. Arutelu teises osas valiti välja kolm olulisemat/aktuaalsemat teemat, mida käsitleti täpsemalt.

Mis on Emmaste valla tugevused sotsiaalvaldkonnas?

Sotsiaalset kindlust tagavad vallas kool, lasteaed, lastehoid ja Emmaste Avatud Noortekeskus ning erinevatele sihtrühmadele suunatud sotsiaaltoetused ja sotsiaalteenuste heal tasemel kättesaadavus.

Lastega perede seisukohast on tugevuseks lapsevanemate toetamine laste huvihariduse omandamisel (sh Käina Huvikoolis), õpilastele tasuta ühistranspordi võimaldamine ja Leisu lastehoiu teenus kui hea alternatiiv Nurste kandi peredele, kelle jaoks Emmaste lasteaed jääb liiga kaugele. Heameelt teeb arvestatav sünnitoetus.

Eakate seisukohast on tugevuseks hooldekodu teenuse olemasolu oma vallas (kuigi pole alati kõigile kohalikele jõukohane). Kindlasti on tugevuseks eakate päevatubade tegusad tuumikud Leisus ja Emmastes, kus aktiivsemad eestvedajad tõmbavad ka teised eakad kaasa lööma. Lisaks on tugevuseks avahoolduse ehk koduteenuse pakkumine eakatele võimalikult kaua, sotsiaaltranspordi teenuse võimalus asjaajamisteks, poodi, arsti juurde ja päevakeskusesse.

Erivajadustega inimeste puhul on hea, et vald teeb koostööd Käina vallaga ja ostab sisse vajalikke teenuseid (päevakeskus, ujula), mida vallas endal ei ole. Samas täpsema ülevaate saamiseks erivajadustega inimeste ja nende perede vajadustest võiks vastavate teenuste pakkumise vajadust vallas täpsemalt kaardistada ja analüüsida.

Tervishoiu valdkonnas on tugevuseks Emmaste perearstikeskus ja sealseid teenused (perearst, hambaravi, apteek, massaaž), mille teenindust peetakse sõbralikuks ja väga heaks. Nii perearsti kui hambaarsti vastuvõtuajad on küll piiratud, kuid näiteks perearst on paindlik oma töö tegemisel ja vastutulelik abi andmisel. Kõige olulisem on, et need teenused on vallas olemas.

Ennetustöö ja tervise edendamine on noorte seas heal tasemel tänu spordi tegemisele ja aktiivsetele huviringidele.

Mis võiks olla paremini?

Toimetulekuraskustega perede abistamine võiks olla tõhusam. Tuleks tõelised abivajajad välja selgitada ja abi sisulist kvaliteeti tõsta, mis ei oleks puhtalt rahaline toetamine (näiteks toimetulekuraskustes perede lastele sooja toidu võimaldamine).

Töötutele seatud nõue käia kord kuus Kärdla Töötukassas on liiga formaalne. Valla initsiatiivil võiks teha sisulisemat koostööd Töötukassaga (vallas on umbes 20 registreeritud töötut). Kasulikum oleks korraldada koos Töötukassaga töötutele ühiseid koosviibimisi, et nõustada ja tutvustada erinevaid võimalusi/lahendusi. Koostöös valla, Töötukassa ja kohalike ettevõtetega võiks leida võimalusi töötute välja- ja/või täiendõppeks kohalikes ettevõtetes.

Sotsiaalse ettevõtluse võimalusi võiks täpsemalt kaardistada ja rakendada. Näiteks tuleks mõelda, kuidas erinevad sihtrühmad (pensionärid, erivajadustega või toimetulekuraskustega inimesed) saaksid omavahelise koostöö kaudu lahendada erinevaid probleeme. Näiteks võiksid mõne sotsiaalse projekti abil leida töötud inimesed rakendust pensionäride aitamisel majapidamisega seotud tegevustes.

Emmaste Päevakeskuse (Kommunaali hoone) tingimused vajavad parandamist (soojustamine, katus, WC).

Huvijuhi puudumine, kes koordineeriks ja juhendaks eakate päevatubade eestvedamist ning aitaks projektide koostamise ja elluviimisega.

Tervishoiu poole nõrkuseks on esmase vereproovi andmise võimaluse puudumine koha peal ja kuigi kiirabiteenus on Hiiumaal olemas, ei ole see kiire ja jõuab näiteks hooldekodusse alles 40-60 minutiga.

Täiskasvanute aktiivse liikumise harrastamine võiks olla sagedasem. Olemas on head sporditegemise võimalused, kuid vaja oleks tegevuste koordineeritust ja eestvedamist. Jõusaali kaasajastamine kutsuks rohkem inimesi spordisaali.

Parem infovahetus on vajalik tervishoiu, sotsiaalhoolekande ja haridusasutuste vahel. Lisaks on vaja teha abivajajateni jõudmiseks koordineeritumat teavitustööd vallalehes, valla kodulehel ja personaalselt (nt erivajadustega inimestele või peredele suunatud teenuste/võimaluste puhul).

Täpsemalt kolmest olulisemast arendamist / edendamist vajavast teemast

1. Hooldekodu Tohvril on valla üks tähtsamaid asutusi ja üks prioriteetne objekt ka maakondlikul tasandil, mille arendamine aitaks kaasa kohaliku kogukonna arengule ka laiemalt – töökohtade loomine ja sidusteenuste (pesupesemine, pesemine, toitlustus) pakkumine ka kohalikele. Hooldekodu laiendamisel on potentsiaali, arvestades vananevat rahvastikku ja nõudlust hooldekodu kohtade järele üle Eesti (väljastpoolt Hiiumaad on siia tulnud hoolealuseid eelkõige Läänemaalt ja Harjumaalt). Kuigi Kärdlasse tekib lähitulevikus hooldekoduga kaudselt konkureeriv asutus , siis Hiiu Maakonna Hooldekeskuse äriplaan ja klientuur on sellest erinevad. Üks perspektiiv on hooldekodu laiendamisel keskenduda rohkem kindlatele sihtrühmadele (nt dementsed inimesed) ja arendada ka toetatud elamise teenust erivajadustega inimestele ja eakatele. Hooldekodu laienemisega tõuseb päevakorda vajadus kiirema kiirabiteenuse järele ja vabatahtliku kiirabiteenuse loomine. Hooldekoduga koostöös võiks leida lahendusi valla elanikele uute teenuste pakkumiseks koha peal (nt juuksur, pediküür, taastusravi/võimlemine). Hooldekodu koostöö kohaliku apteegiga toetaks apteegiteenuse püsimist vallas.

2. Eakate päevatoad, Emmaste Päevakeskus. Üheks valla väärtuseks on särtsakate eakate päevatubade tuumikud, kes vanemaid elanikke aktiivsetena hoiavad. Vallas on mitmeid avalikke ruume, kus eakate tegevusi võib läbi viia, kuid tähtis on ühe kindla ruumi olemasolu igas kandis. Päevatoad on olemas Nurstes (Leisu kogukonnakeskus), Emmastes (Päevakeskus), aga puuduvad Sõrul, Valgul ja Jausas. Sõrult käiakse Emmastesse ja otsest vajadus eraldi päevatoa järele ei ole, kuid Valgu ja Jausa kandi eakate päevatuba võiks toimida Valgu Seltsimajas (eestvedamise küsimus). Suuremad vajadused on päevatubade tegevuse koordineeritud eestvedamine ja Emmaste Päevakeskuse seisukord. Vaja oleks valla päevatube ühiselt koordineerida, eestvedamist projektide kirjutamisel ja läbiviimisel. Tegevuste läbiviimine ja praktiline toimetamine jääb eakate enda kanda, sest peamine on, et senine tegus eestvedajate tuumik ära ei kaoks. Teine vajadus on Emmaste praeguse Päevakeskuse tingimuste parandamine, mis nõuaks Kommunaali hoonesse märkimisväärse investeeringu tegemist (seinte soojustamine, katus ja WC). Samas ainult päevatoa jaoks ei ole see investeering mõistlik, arvestades, et vallas on olemas teisi alternatiivseid ruume (kooli Käsitöömaja, Emmaste ANK). Ühe hea alternatiivina oleks Emmaste ANK-is ruumi eraldamine eakate päevatoale, kus on eraldi sissekäik. Minimaalse kuluga saaks antud ruumi muuta päevatoaks ja suunata raha selle asemel näiteks eestvedaja palkamiseks. Samas tuleks leida hoonele, kus Emmaste päevatuba hetkel asub, uued funktsioonid, kuidas neid ruume saaks paremini ära kasutada. Näiteks pakkuda ruume ajutisteks sotsiaalseteks tegevusteks ja teenuste pakkumiseks (nt juuksur, taastusravi/võimlemine erivajadustega inimestele).

3. Perearstikeskus ja selle teenused. Perearsti, hambaravi ja apteegiteenuse olemasolu on eelduseks kohaliku elukvaliteedi hoidmisel ja neid ei tohiks lasta ära kaduda. Hoolimata piiratud vastuvõtuaegadest, on perearsti ja hambaravi teenuse kättesaadavus võrreldes suuremate kohtadega ikkagi hea ja paindlik. Täpsemalt tuleks arutada ja vajadusel leida lahendus vereproovi andmiseks koha peal. Kohalikud peaksid rohkem väärtustama kohalikke teenuseid ja neid teadlikumalt tarbima (hoolimata võimalikest hinnavahedest). Näiteks Hiiumaa Hooldekodu võiks teha tihedamat koostööd kohaliku apteegiga ravimite hankimisel ning suurkliendina aidata kaasa apteegi teenuse edasisele säilimisele vallas. Hiljuti lisandunud massaažiteenus on kahtlemata tervishoiu valdkonnas lisaväärtus nii kohalikele kui ka külalistele. Perearstikeskuses on veel mõned vabad ruumid, mida saaks kasutusele võtta ja kus oleks võimalik teenuseid pakkuda (juuksur, maniküür/pediküür).

Teemarühma arutelu

Teemarühma arutelu „Emmaste valla haridus ja noorsootöö“ kokkuvõte

Toimumise aeg ja koht: 19. novembril 2014 kell 16:30−18:30 Emmaste Avatud Noortekeskuses

Osalejad: Merilin Kaevandes, Katre Pruul, Liina Lepamaa, Helve Russak, Ruti Nõmm, Krista Leisberg, Hergo Tasuja, Kaie Pranno, Merje Kikas, Tiit Paulus, Ülo Kikas, Olle Järv, Kerli Müürisepp

Arutelu läbiviimine

Arutelu peamised teemad olid haridus (formaalne haridus, huvi- ja täiskasvanuharidus) ning noorsootöö. Esimeses osas jagati osalejad nelja kolmeliikmelisse gruppi, kus 20-minutilise ajurünnaku jooksul arutati kahe järgmise küsimuse üle: „mis on Emmaste vallas hariduse ja noorsootöö tugevused?“ ja „mis võiks olla paremini?“. Seejärel iga grupp esitles oma tulemusi, millest valiti välja neli olulisemat/aktuaalsemat teemat, mida arutelu teises osas käsitleti täpsemalt.

Mis on Emmaste vallas hariduse ja noorsootöö tugevused?

Väljaehitatud ja heas korras infrastruktuur hariduse omandamiseks ja noorsootööks (lasteaed, kool, Emmaste ANK, muuseum, spordirajatised, raamatukogu). Head eeldused ka täiskasvanuõppeks (olemasolev infrastruktuur ja tööjõu kompetents).

Hästi kvalifitseeritud ja enamjaolt entusiastlik tööjõud haridusasutustes, kellel on motivatsiooni ka vabatahtlikkuse korras noortega tegeleda.

Kõigile lastele on olemas kohad lasteaias ja koolis ning juhendajatel ja õpetajatel on aega pühenduda igale lapsele. Toimiv lastehoid Leisus. Vastutulek Nurste kandi lapsevanematele, kellele Emmaste lasteaia teenus jääb kaugeks.

Tugisüsteem on hea – olemas on sotsiaalpedagoog ja logopeed ning ka psühholoogi tugi koostöös HUPS-i ja Rajaleidjaga.

Pikaajalised traditsioonid hariduse andmisel ja pärandkultuuri edasiviimisel näiteks koostöös Sõru Muuseumiga (nt merenduse ja Hiiumaa ajaloo teemadel) ning omakultuuri päevade korraldamisega koolis.

(Õpi)laste transport toimib hästi ja on õpilastele tasuta.

Huvihariduse omandamist toetab vald vastavalt vajadusele ja võimalustele ning koostöös Käina Kaunite Kunstide kooliga. Võimaldatud on individuaalne muusika- ja tantsuõpe valla toetusel (sh transport). Emmaste Põhikoolis tegutsevad näiteks rahvatantsu huviring, muusikaõpe, mudelring, näitering ja kunstiring.

Noored tegelevad aktiivselt spordiga – toimuvad spordiringid, jalgpalli ja kergejõustiku trennid. Praegu toimub trennide eestvedamine vabatahtlikkuse alusel. Eestvedajaid võiks olla praegusest rohkem.

Koostöö partneritega ja teemapäevad. Näiteks koostöös RMK-ga korraldatakse keskkonnaalast väliõpet koos looduses matkamisega. Koolis korraldatakse lastele loenguid erinevatel teemadel, näiteks on olnud esinejaid Politsei- ja Piirivalveametist (turvalisus) ning Terviseametist (hambahügieen). Koolil on hea koostöö muuseumiga (koolilaste näitused muuseumis), raamatukoguga (suvelugemine), Käina ujulaga. Lasteaias tehakse koostööd pensionäridega (üritused, näitused lastele). Hea koostöö on koolil ka Rajaleidja ja HUPS-iga (koolitamine, töötoad).

Mis võiks olla paremini?

Ebakindel tulevik seoses laste arvu vähenemisega. Koolis laste arv lähiaastatel tõenäoliselt isegi natuke kasvab, küll aga on see probleemiks lasteaias ja kandub seejärel kooli. Rahvastik vananeb, sündivus on madal, väljaränne on suurem kui sisseränne ja noori peresid jääb vähemaks.

Noortevolikogu on tegutsenud juba pikka aega, kuid võiks olla aktiivsem. Noortevolikogu tegevuste kaudu on võimalus kaasata noori oma kodukoha arenguvajaduste üle mõtlema ja arengut suunama. Vaja on välja selgitada noortevolikogu praegune roll ja noorte vajadused, et tõsta selle aktiivsust.

Noorte madal ettevõtlikkus üldisemalt. Tuleks kaardistada põhjused ning mõelda koostöös valla allasutuste ja kohalike ettevõtetega, kuidas noorte aktiivsust tõsta (nt õpilasfirmad).

Vähe koordineeritud koostööd allasutuste vahel ja vajadus koordineerija järele (varem haridus- ja kultuurinõunik), kes ühendaks hariduse, huvihariduse ja noorsootöö ning toetaks projektide ettevalmistamise ja elluviimisega nii lapsi kui ka töötajaid/allasutusi. Haridusasutuste vaheline koostöö võiks olla koordineeritum ja järjepidevam, mitte projektipõhine.

Formaalse ja mitteformaalse õppe vähene sidumine omavahel (kool, huviharidus, noorsootöö). Huvihariduse võimaldamine toimib praegu paljuski vabatahtlikkuse baasil, puudub koordineerija.

Täiskasvanute huvitegevuse aktiivsus on madal. Spordiga tegeletakse pigem vähe, huviringe võiks rohkem olla (lisaks rahvatantsule). Suuresti tuleneb vähene aktiivsus eestvedaja ja koordineeritud tegevuse puudumisest, kuigi võimalused infrastruktuuri näol on olemas.

Emmaste Avatud Noortekeskuse arendamise vajadused ja võimalused: (i) lahtiolekuaega võiks pikendada (kella 21-ni), et ühilduks paremini õhtuse ühistranspordi väljumisajaga ja noortel oleks kindel koht kogunemiseks pärast koolitööde tegemist, (ii) kaasata teisi vanusegruppe (nt eakaid) ühistegevustesse, (iii) lastel võiks olla rohkem planeeritud tegevusi ja huviringe koos juhendamisega (nt kokanduse ring).

Info edastamine ja (allasutuste) omavaheline kommunikatsioon vallas on kesine. Vajadus on ürituste ning erinevate tegevuste ja võimaluste parema teavitamise ja kajastamise järele (vallalehes, valla kodulehel, suhtlusvõrgustikes).

Ujumisõppe puudumine lasteaialastel. Emmaste lasteaed on ainuke lasteaed Hiiumaal, kus lapsed ei saa ujumisõpet. Tuleks leida lahendus Käina ujulas käimiseks.

(Õpi)laste transport õhtul. Kohati ühistranspordi ajad ei ühildu alati kõige paremini õhtuste üritustega koolis ja Emmaste ANK lahtiolekuaegadega, mis on probleemiks kaugemal elavate noorte jaoks. Asutuste lahtiolekuajad tuleks võimalusel ühildada ühistranspordi aegadega ning üksikute ürituste puhul leida lahendused kogukonna ja valla transpordi korraldamisega.

Täpsemalt kolmest olulisemast arendamist / edendamist vajavast teemast

1. Täiskasvanute huvitegevus. Vajadus on tõsta täiskasvanute aktiivsust erinevate huvialadega tegelemisel, mis aitab kaasa kogukonnatunde tõstmisele, sotsiaalsele suhtlusele ning tervise edendamisele. Hetkel käivad naised rahvatantsu ringis, mehed tegelevad jahinduse ja kalandusega. Hea lahendus on laste ja noorte ürituste muutmine perekesksemateks – see kutsub osalema ka lapsevanemaid. Lasteaias ja -hoius on seda kergem teha, aga on võimalik ka koolis. Samuti on võimalik siduda aktiivne liikumine tähtpäevadega, näiteks sportlik isadepäev, tõrvikujooks, vabariigi aastapäeva matk või kogukonna sportlikud nädalavahetused (nt rattaralli). Vallal oleks vaja koostöös külaseltsidega välja selgitada, milliste huvitegevustega soovitakse igas kandis tegeleda, ning leida eestvedajad nende huvitegevuste läbiviimiseks. Samuti tuleks kaardistada, kuidas valla spordirajatisi paremini rakendada, ja leida lahendusi, kuidas näiteks spordihoonet saaks rohkem (kauem) lahti hoida. Jõusaali kaasajastamine tõstaks spordihoone kasutatavust.

2. Töötajate ja sädeinimeste tunnustamine ning motiveerimine. Väikeses vallas on eelkõige haridus- ja kultuurivaldkonna inimestel suur roll kohaliku kultuurielu ja sporditegevuse korraldamisel. Paraku toimib huvihariduse ja noorsootöö eestvedamine suuresti vabatahtlikkuse alusel. Seda enam on oluline sädeinimeste märkamine ja tunnustamine, mis annab neile entusiasmi ja jõudu olla aktiivne ka edasipidi. Inimeste tunnustamine tuleks paremini läbi mõelda (see peaks olema süstemaatiline) ning selle eestvedamine peaks tulema vallavalitsuselt ja allasutustelt. Tunnustamise eesmärk on ka laiemalt teadvustada sädeinimeste panust kogukonnale. Tunnustamiseks on erinevaid võimalusi: suurendada (positiivse) tagasiside andmist üldiselt; regulaarselt esitada kandidaate maakonna ja riigi tasandi tunnustamisüritustele; kajastada sellekohaseid teemasid vallalehes; tunnustada kogukonna liikmeid valla aastapäeval. Lisaks vabatahtlikke tunnustamisele tuleks leida võimalusi huvitegevuse eestvedajate tasustamiseks, sh projektipõhiselt.

3. Vaja on eestvedajat koordineeritumaks koostööks ja tõhusamaks infovahetuseks. Vallal on olemas heal tasemel infrastruktuur, kultuuri ja (huvi)hariduse valdkonnas toimuvad üritused ning omavahel tehakse ka koostööd, kuid puudub regulaarne ja koordineeritud koostöö ning info jagamine on pigem tagasihoidlik. Selle üheks põhjuseks on vähene oskus ja tahe omavaheliseks koostööks (ka külaseltside vahel), kuid teiseks põhjuseks on puudus töötajast, kes kultuuri ja huvihariduse valdkonda tervikuna koordineerib. Tema ülesanneteks võiks olla valdkonna tegevuste, võimaluste ja vajaduste kaardistamine, (kultuuri)ürituste ja koostöö koordineerimine (sh haridusasutustega), (koostöö)projektide nõustamine, kirjutamine ja eestvedamine ning sisukama ja tõhusama infovahetuse tagamine. Näiteks haridusasutuste ümarlaua eesmärk võiks olla regulaarne info jagamine allasutuste vahel, uute ideede väljatöötamine, ühiste tegevuste ja ürituste korraldamine ning toimumisaegade ühildamine omavahel, „meie“-tunde tõstmine, koostööoskuste ja –tahte kasvatamine.

4. Vajadus sisukama ja tõhusama infovahetuse järele tähendab, et info kogumine, haldamine ja kajastamine (nt vallalehes) peaks olema süsteemsem. Infovahetusega tegeleva inimese ülesanneteks võiks olla sisuka ja ajakohase vallalehe toimetamine, info jagamine ja haldamine valla kodulehel (sh ürituste kalender) ja Facebookis (valla profiil, kohalikud suhtlusgrupid) ning vallaga seotud info edastamine maakonnatasandi meediale. Näiteks ei avaldata praegu (nt valla kodulehel) ajakohast infot huvihariduse valdkonnas pakutavate tegevuste, võimaluste ja ürituste kohta.