Uus arengukava

Emmaste Vallavolikogu kehtestas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkt 7 alusel 30.oktoobril 2015.a. määruse "Emmaste valla arengukava aastateks 2015-2022".

Arengukava.

Teemarühma arutelu

Teemarühma arutelu „Emmaste valla ettevõtlus“ kokkuvõte

Toimumise aeg ja koht: 20. novembril 2014 kell 17:00−19:15 Emmaste Avatud Noortekeskuses

Osalejad: Gustav Kotkas, Tiit Paulus, Ülo Kikas, Olav Ellermäe, Heidi Siirus, Helve Russak, Andres Niit, Priidu Ratnik, Agur Nurs, Rainer Nõlvak, Olle Järv, Kerli Müürisepp

Arutelu läbiviimine

Arutelu peamised teemad olid Emmaste valla ettevõtluskeskkond (taristud ja teenused), elanike ettevõtlikkuse edendamine ning omavaheline koostöö erasektori, vabaühenduste ja vallavalitsuse vahel. Esimeses osas jagati osalejad kahte viieliikmelisse gruppi, kus 20-minutilise ajurünnaku jooksul arutati kahe järgmise küsimuse üle: „mis on Emmaste vallas ettevõtluse eelised/tugevused?“ ja „mis on ettevõtluskeskkonna nõrkused, võimalikud lahendused ja uued arenguvõimalused?“. Seejärel iga grupp esitles oma tulemusi, millest valiti välja viis olulisemat/aktuaalsemat teemat, mida arutelu teises osas käsitleti täpsemalt.

Mis on Emmaste vallas ettevõtluse tugevused?

Taristud. Hea teedevõrk (mõned teed vajavad mustkatet) ja elektrivõrk (võimsuse varu piisav).

Turvaline keskkond. Ettevõtluses on turvateenuse vajadus vähene.

Kvaliteetne elukeskkond. Rahulik elukeskkond, kvaliteetse hariduse ja noorsootöö kättesaadavus (lastele kohad olemas), sotsiaalteenuste olemasolu kohapeal.

Varasem edulugu. Varasema ettevõtluse arendamise eduloost on tekkinud valla positiivne maine.

Ettevõtluse laiapõhjalisus. Tasakaalustatud töökohtade jaotus vallas – viis suuremat tööandjat ja palju väikeettevõtlust väga erinevates valdkondades.

Tohvri hooldekodu. Stabiilselt kasvav hõbemajanduse ettevõte, millel on hea arenguvõimalus oma tegevust veelgi laiendada ja töökohti luua. Hetkel üks oluline tööandja vallas.

Sõru sadama kompleks. Oluline piirkond vallas (Muuseum, Paadikuur, Merekeskus, praami- ja väikelaevasadam, pood, majutus, toitlustus). Suur potentsiaal laiapõhjalisel arendamisel.

Koostöö vallas. Igapäevaste tegevuste puhul koostöö üldiselt sujub erasektoris, vabaühenduste ja vallavalitsuse vahel, kuna väikeses kogukonnas teatakse üksteist. Samas võib see olla ka takistus.

Ettevõtluskeskkonna hetkeolukorra nõrkused ja nende võimalikud lahendused?

Tootmishooned ja -maa kui kasutamata ressurss. Palju kasutamata tootmispinda ja tootmismaad (nii munitsipaal- kui ka eraomandis), mida vallavalitsus võiks kaardistada, teavet levitada ning aktiivselt välja reklaamida üürimiseks ja/või müümiseks (eriti munitsipaalomandit).

Heakord. Emmaste tööstuspiirkonna välimus annab kohati soovida. Eelkõige eraomandis olev vana petijaam ja viilhall vajaks korrastamist ja/või lammutamist.

Tootmise ja tarbimise piiratus. Kohalikud tootmismahud jäävad väikesteks, mistõttu tuleb keskenduda nišitoodetele. Nišitootmisel tuleb mõelda globaalselt, nt spetsiifilisi (puidu)tooteid viia Aasiasse, kuhu meretransport Euroopast on odav. Kohalike teenuste pakkumist piirab tarbimise vähesus, mida mõnevõrra kompenseerib suvine külastajate kõrghooaeg.

Tagasihoidlik külastuskeskkonna arendamine. Kohalike toodete (toit, puit) vähene turundamine kohalikele ja eriti külastajatele. Lahenduseks on olemasolevatest teenustest ja toodetest teadlik teavitamine (e-keskkond, viidad) ning toodetele paremate müümisvõimaluste loomine vallas. Kohalikest legendidest ja vaatamisväärsustest ei ole loodud „lugusid“, mida külastuskeskkond vajaks.

Inimressursi nappus. Tööta inimesi vallas on vähe ja puudus on nii lihtöölise kui ka spetsialistide järele. Vallavalitsusega koostöös tuleks leida võimalusi, rakendamaks kohalikus ettevõtluses töötuid. Vald vajab uusi elanikke.

Vaba elamispinna vähesus. Uute elanike elama asumise üheks takistavaks teguriks on ajutise vaba elamispinna vähesus vallas, kuna eluruumide üüriturg sisuliselt puudub. Turumajandus väikeses kohas ei tööta, seega on üks võimalik lahendus vallale munitsipaalkorterite soetamisega kohaliku üürituru loomine.

Päästeteenuse kättesaadavus. Päästeteenuse ajaline kättesaadavus võiks olla parem Nurste kandis. Selleks oleks vaja Harju-Leisu riigimaantee mustkatte alla viia. Lisaks tuleb edendada vallavalitsusega koostöös Emmaste vabatahtliku päästekomando tegevust turvalisuse tagamiseks vallas.

Koostöö maakonnas. Vajadus tihendada koostööd teiste omavalitsustega ja aktiivsemalt osaleda ühisel maakonna arengu kavandamisel, nt külastuskeskkond, sotsiaalteenused. Hea koostöö ühistranspordi ja Hiiumaa muuseumi näitel.

Täiskasvanute sporditegevus. Spordirajatiste paremaks rakendamiseks tuleks luua võimalused spordi harrastamiseks õhtusel ajal. Koostöös ettevõtetega planeerida elanikele (sh töötajatele) organiseeritud harrastustegevusi spordihallis.

Millised on uued arenguvõimalused?

Kiire andmeside baasvõrgu rakendamine. Tuua kiire andmesideühendus vallavalitsuse hallatavatesse hoonetesse ja luua head tingimused (andmemahukaks) kaugtööks ja/või IT-ettevõtluseks.

Pärandkultuurialased e-teenused. Emmaste vald kui uuendusmeelne pärandkultuurialaste e-teenuste (QR-koodid, e-rakendused) arendaja, millega valla vaatamisväärsusi ja „lugusid“ jagada maailmale.

Merendus ja IT-valdkond. Leida võimalusi IT-valdkonna rakendamiseks merenduses, sh e-teenuste välja töötamine. Näiteks droonide rakendamine merepäästes ja hõredalt asustatud aladel.

Tööturism. Maailmas kasvab nõudlus vabatahtliku töö järele traditsioonilises metsa- ja põllumajanduses. Loodusliku ja rahuliku elukeskkonnana on Emmaste vallal tööturismi kaudu hea võimalus luua positiivset kuvandit, mida (välis)külalistele pakkuda.

Ettevõtlikkuse edendamine kohalike seas. Oluline on noorte julgustamine oma huvialadega tegelemisel kooli ja noortekeskuse kaudu ning kooli muutmine „eriliseks“. Teiseks on oluline täiskasvanute elukestev õpe (programmeerimine, kohaliku ressursi väärindamine ja turundamine), kuna vallas on hea täiskasvanute õpikeskkond ja koostöövõimalus Ametikooliga. Kolmandaks on oluline ettevõtjate tunnustamine (nt noorettevõtjad, suurettevõtjad) ja vallavalitsuse poolt regulaarse ettevõtlusümarlaua juurutamine.

Täpsemalt viiest olulisemast arendamist / edendamist vajavast teemast

1. Valla positiivne mainekujundus ning kommunikatsiooni- ja arendusspetsialist. Tuleb luua ja turundada (tekstid, jutud, film, FB, koduleht, üritused) erinevaid Emmaste „lugusid“, mis inimesi köidab ning „erilisse“ kohta kohale kutsub. Tuleb arvestada, kuidas vald väljastpoolt inimestele paistab, ja sellest lähtuvalt „lugusid“ turundada. Valla kuvandi sihipäraseks kujundamiseks ja turundamiseks ning arengu kavandamiseks ja eestvedamiseks oleks vaja eraldi spetsialisti. „Lugude“ loomisel tuleb keskenduda kolmele sihtrühmale:
   1. (Välis)külalised, kes tulevad „lugusid“ vaatama ja kogema. Kohalikke vaatamisväärsusi ja legende on piisavalt, kuid neid „lugusid“ pole loodud ega turundatud piisavalt (nt Emmaste kirikukell, „Alar“, Tohvri kaitserajatised, Sõru ja Haldi sadam, loodusobjektid). Lisaks on vaja „lugusid“ kohalike väiketootjate toodetele (puit, toit) ja „eksootilisest“ tööturismist maal.
   2. Autonoomsed (kaugtöö valmidusega) inimesed. Ajutiselt elama tulevatele elanikele „lood“ looduskaunist ja rahulikust keskkonnast, kus on suurepärased võimalused kaugtööks ja loominguliseks inspiratsiooniks. Kaasa aitab eluruumide üürituru olemasolu ja „hullud“ väljakutsed, mille tulemusena midagi (vabatahtlikult) kohaliku kogukonna heaks ära teha.
   3. Valda elama kolivad uued inimesed. „Lood“ suurepärasest ja puhtast elukeskkonnast, mis on turvaline, lapsesõbralik, kvaliteetse hariduse ja sotsiaalteenuste kättesaadavusega ning kus leidub tööd ja kus on head tingimused ettevõtluseks. Kaasa aitab eluruumide üürituru ja teenuste olemasolu.

2. Eluruumide üürituru loomine. See lihtsustab uute elanike valda kolimist, kuna ei eelda kohe isikliku kinnisvara soetamist ning võimaldaks tulla siia elama ka esialgu ajutiselt (nt kaugtöötajad). Ajutine elamine võimaldab inimesel siduda ennast kohaga, mis tõstab tõenäosust, et ta seob ka oma edasise tuleviku Emmastega. Üks lahendus on vallavalitsuse eestvedamisel kaardistada vabu üüritavaid eluruume ja julgustada neid reklaamima. Teine lahendus on vallavalitsusele munitsipaalkorterite soetamine kohaliku üürituru loomise eesmärgil, kas siis olemasolevate eluruumide (korterite) ostmisega või uute eluruumide ehitamisega (nt koostöös erasektoriga). Uute eluruumide ehitamiseks on kaks võimalust:
   1. Tohvri hooldekodu laiendamine ridaelamute näol, kus pakutakse eakatele toetatud elamise teenust ja ajutisi üüripindu valda tulevatele elanikele.
   2. Emmaste külas reformimata maa (3,8 ha) munitsipaliseerimine elamumaaks, vajaliku taristu rajamine ja arhitektuurse kontseptsiooni välja töötamine. Võimalusel elamute ehitamine koostöös arendajaga (osaliselt valla üüripindadeks).

3. Olemasolevate tootmispindade rakendamine. Vallavalitsuse eestvedamisel tuleb kaardistada olemasolevad tootmishooned ja tootmismaad (nii era- ja munitsipaalomandid) ning aktiivselt jagada teavet ja otsida vabadele pindadele (nt Jausa endine lasteaed) uus rakendus. Tootmispindade üüri- ja müügikuulutused välismaale (Skandinaavia) tuleks teha maakonna tasandil.
   1. Sõru sadama piirkonna arendamine. Hetkel on see ressurss alakasutatud ja suur potentsiaal on kogu piirkonda hõlmava sihipärase arendamisega muuta see Hiiumaa üheks tõmbemagnetiks. Sellega luuakse uued töökohad merenduse ja rannakalanduse arendamisel (Sõru sadam), uute kaugtöövõimaluste loomisel (Sadamahoone) ja loomemajanduse edendamisel (Sõru Muuseum ja Sõru Merekeskus).
   2. Erinevate alakasutusega hoonete rakendamine: Emmaste pritsumaja, Kommunaali maja, Leisu kogukonnakeskus, Valgu seltsimaja, hooned eraomandis (nt Sõru piirivalvekordon, kultuurimaja).

4. Kooli muutmine „eriliseks“. Ühe positiivse mainekujunduse osaks võiks olla Emmaste põhikooli muutmine teadlikult teistest maakoolidest eristuvaks. See aitab kutsuda lastega peresid valda elama ja teisalt annab noortele uusi oskusi. Esiteks tuleb pakkuda uusi (teatud kallakuga) õppeaineid: näiteks ettevõtlus, merendus, programmeerimine, ingliskeelne klass. Teiseks noorte teadlik julgustamine ja toetamine olema ettevõtlik koostöös kooli, noortekeskuse ja kohalike ettevõtjatega. Kolmandaks hiina keele õpetamine, mida kavandada koostöös Hiina Rahvavabariigi saatkonnaga.

5. Kaugtöö võimaluste loomine ja IT-valdkonna edendamine. Varasema eduloo põhjal luua uus edulugu, näiteks uuenduslik maapiirkond IT-valdkonna võimaluste rakendamisel. Selleks on vaja vallavalitsuse eestvedamisel ja koostöös kohalike sädeinimestega luua tingimused ning viia läbi sisulisi tegevusi, millest kooruks välja ideid IT-valdkonna rakendamiseks maapiirkondades:
   1. Kiire andmesideühenduse baasvõrgust „mahasõitude“ väljaehitamine kõikides kantides ja toomine lõpptarbijateni vähemalt valla hallatavatesse hoonetesse (nt raamatukogu, seltsimajad, Sõru sadam, Kommunaali maja).
   2. Luua munitsipaalhoonetesse mõned renditavad ruumid (töölaud, kiire andmesideühendus) kaugtöö võimaldamiseks kohalikele ja külalistele (nt Leisu kogukonnakeskus, Valgu seltsimaja, Jausa lasteaia hoone, Kommunaali maja, Sõru sadamahoone). Eeldab eluruumi üüriturgu.
   3. (Loome)majanduse inkubaatori rajamine (Kommunaali maja, Sõru sadam, Haldi sadam?) kohalike ettevõtlikkuse edendamiseks ja (loome)külalistele ajutiseks töötamiseks.
   4. IT-valdkonna ürituste korraldamine (Garage48) eesmärgiga luua kasulikke IT-lahendusi, tekitada IT-valdkonna huvi kohalike noorte seas ja samas tekitada start-up’idega tegelevate inimeste seas huvi Emmaste valla vastu.
   5. E-teenuste ja IT-valdkonna rakendamine merenduses (nt droonide rakendamine merepäästes), Eesti territoriaalvete küberpiirivalves, pärandkultuuri ja hõbemajanduse valdkonnas, hõredalt asutatud maapiirkonnas.

Teemarühma arutelu

Teemarühma arutelu „Emmaste valla sotsiaalvaldkond“ kokkuvõte

Toimumise aeg ja koht: 18. novembril 2014 kell 16:30−18:45 Emmaste Avatud Noortekeskuses

Osalejad: Kristi Ugam, Kadri Klapp, Karina Käär, Õie Aedma, Maie Piil, Aimi Pruul, Aimi Jaarma, Liia Rull, Elge Härma, Maido Rand, Svetlana Paomees, Tiit Paulus, Ülo Kikas, Olle Järv, Kerli Müürisepp

Arutelu läbiviimine

Arutelu peamised teemad olid sotsiaalhoolekanne ja tervishoid. Esimeses osas jagati osalejad nelja kolmeliikmelisse gruppi, kus 20-minutilise ajurünnaku jooksul arutati kahe järgmise küsimuse üle: „mis on Emmaste valla tugevused sotsiaalvaldkonnas?“ ja „mis võiks olla paremini?“. Seejärel iga grupp esitles oma tulemusi. Arutelu teises osas valiti välja kolm olulisemat/aktuaalsemat teemat, mida käsitleti täpsemalt.

Mis on Emmaste valla tugevused sotsiaalvaldkonnas?

Sotsiaalset kindlust tagavad vallas kool, lasteaed, lastehoid ja Emmaste Avatud Noortekeskus ning erinevatele sihtrühmadele suunatud sotsiaaltoetused ja sotsiaalteenuste heal tasemel kättesaadavus.

Lastega perede seisukohast on tugevuseks lapsevanemate toetamine laste huvihariduse omandamisel (sh Käina Huvikoolis), õpilastele tasuta ühistranspordi võimaldamine ja Leisu lastehoiu teenus kui hea alternatiiv Nurste kandi peredele, kelle jaoks Emmaste lasteaed jääb liiga kaugele. Heameelt teeb arvestatav sünnitoetus.

Eakate seisukohast on tugevuseks hooldekodu teenuse olemasolu oma vallas (kuigi pole alati kõigile kohalikele jõukohane). Kindlasti on tugevuseks eakate päevatubade tegusad tuumikud Leisus ja Emmastes, kus aktiivsemad eestvedajad tõmbavad ka teised eakad kaasa lööma. Lisaks on tugevuseks avahoolduse ehk koduteenuse pakkumine eakatele võimalikult kaua, sotsiaaltranspordi teenuse võimalus asjaajamisteks, poodi, arsti juurde ja päevakeskusesse.

Erivajadustega inimeste puhul on hea, et vald teeb koostööd Käina vallaga ja ostab sisse vajalikke teenuseid (päevakeskus, ujula), mida vallas endal ei ole. Samas täpsema ülevaate saamiseks erivajadustega inimeste ja nende perede vajadustest võiks vastavate teenuste pakkumise vajadust vallas täpsemalt kaardistada ja analüüsida.

Tervishoiu valdkonnas on tugevuseks Emmaste perearstikeskus ja sealseid teenused (perearst, hambaravi, apteek, massaaž), mille teenindust peetakse sõbralikuks ja väga heaks. Nii perearsti kui hambaarsti vastuvõtuajad on küll piiratud, kuid näiteks perearst on paindlik oma töö tegemisel ja vastutulelik abi andmisel. Kõige olulisem on, et need teenused on vallas olemas.

Ennetustöö ja tervise edendamine on noorte seas heal tasemel tänu spordi tegemisele ja aktiivsetele huviringidele.

Mis võiks olla paremini?

Toimetulekuraskustega perede abistamine võiks olla tõhusam. Tuleks tõelised abivajajad välja selgitada ja abi sisulist kvaliteeti tõsta, mis ei oleks puhtalt rahaline toetamine (näiteks toimetulekuraskustes perede lastele sooja toidu võimaldamine).

Töötutele seatud nõue käia kord kuus Kärdla Töötukassas on liiga formaalne. Valla initsiatiivil võiks teha sisulisemat koostööd Töötukassaga (vallas on umbes 20 registreeritud töötut). Kasulikum oleks korraldada koos Töötukassaga töötutele ühiseid koosviibimisi, et nõustada ja tutvustada erinevaid võimalusi/lahendusi. Koostöös valla, Töötukassa ja kohalike ettevõtetega võiks leida võimalusi töötute välja- ja/või täiendõppeks kohalikes ettevõtetes.

Sotsiaalse ettevõtluse võimalusi võiks täpsemalt kaardistada ja rakendada. Näiteks tuleks mõelda, kuidas erinevad sihtrühmad (pensionärid, erivajadustega või toimetulekuraskustega inimesed) saaksid omavahelise koostöö kaudu lahendada erinevaid probleeme. Näiteks võiksid mõne sotsiaalse projekti abil leida töötud inimesed rakendust pensionäride aitamisel majapidamisega seotud tegevustes.

Emmaste Päevakeskuse (Kommunaali hoone) tingimused vajavad parandamist (soojustamine, katus, WC).

Huvijuhi puudumine, kes koordineeriks ja juhendaks eakate päevatubade eestvedamist ning aitaks projektide koostamise ja elluviimisega.

Tervishoiu poole nõrkuseks on esmase vereproovi andmise võimaluse puudumine koha peal ja kuigi kiirabiteenus on Hiiumaal olemas, ei ole see kiire ja jõuab näiteks hooldekodusse alles 40-60 minutiga.

Täiskasvanute aktiivse liikumise harrastamine võiks olla sagedasem. Olemas on head sporditegemise võimalused, kuid vaja oleks tegevuste koordineeritust ja eestvedamist. Jõusaali kaasajastamine kutsuks rohkem inimesi spordisaali.

Parem infovahetus on vajalik tervishoiu, sotsiaalhoolekande ja haridusasutuste vahel. Lisaks on vaja teha abivajajateni jõudmiseks koordineeritumat teavitustööd vallalehes, valla kodulehel ja personaalselt (nt erivajadustega inimestele või peredele suunatud teenuste/võimaluste puhul).

Täpsemalt kolmest olulisemast arendamist / edendamist vajavast teemast

1. Hooldekodu Tohvril on valla üks tähtsamaid asutusi ja üks prioriteetne objekt ka maakondlikul tasandil, mille arendamine aitaks kaasa kohaliku kogukonna arengule ka laiemalt – töökohtade loomine ja sidusteenuste (pesupesemine, pesemine, toitlustus) pakkumine ka kohalikele. Hooldekodu laiendamisel on potentsiaali, arvestades vananevat rahvastikku ja nõudlust hooldekodu kohtade järele üle Eesti (väljastpoolt Hiiumaad on siia tulnud hoolealuseid eelkõige Läänemaalt ja Harjumaalt). Kuigi Kärdlasse tekib lähitulevikus hooldekoduga kaudselt konkureeriv asutus , siis Hiiu Maakonna Hooldekeskuse äriplaan ja klientuur on sellest erinevad. Üks perspektiiv on hooldekodu laiendamisel keskenduda rohkem kindlatele sihtrühmadele (nt dementsed inimesed) ja arendada ka toetatud elamise teenust erivajadustega inimestele ja eakatele. Hooldekodu laienemisega tõuseb päevakorda vajadus kiirema kiirabiteenuse järele ja vabatahtliku kiirabiteenuse loomine. Hooldekoduga koostöös võiks leida lahendusi valla elanikele uute teenuste pakkumiseks koha peal (nt juuksur, pediküür, taastusravi/võimlemine). Hooldekodu koostöö kohaliku apteegiga toetaks apteegiteenuse püsimist vallas.

2. Eakate päevatoad, Emmaste Päevakeskus. Üheks valla väärtuseks on särtsakate eakate päevatubade tuumikud, kes vanemaid elanikke aktiivsetena hoiavad. Vallas on mitmeid avalikke ruume, kus eakate tegevusi võib läbi viia, kuid tähtis on ühe kindla ruumi olemasolu igas kandis. Päevatoad on olemas Nurstes (Leisu kogukonnakeskus), Emmastes (Päevakeskus), aga puuduvad Sõrul, Valgul ja Jausas. Sõrult käiakse Emmastesse ja otsest vajadus eraldi päevatoa järele ei ole, kuid Valgu ja Jausa kandi eakate päevatuba võiks toimida Valgu Seltsimajas (eestvedamise küsimus). Suuremad vajadused on päevatubade tegevuse koordineeritud eestvedamine ja Emmaste Päevakeskuse seisukord. Vaja oleks valla päevatube ühiselt koordineerida, eestvedamist projektide kirjutamisel ja läbiviimisel. Tegevuste läbiviimine ja praktiline toimetamine jääb eakate enda kanda, sest peamine on, et senine tegus eestvedajate tuumik ära ei kaoks. Teine vajadus on Emmaste praeguse Päevakeskuse tingimuste parandamine, mis nõuaks Kommunaali hoonesse märkimisväärse investeeringu tegemist (seinte soojustamine, katus ja WC). Samas ainult päevatoa jaoks ei ole see investeering mõistlik, arvestades, et vallas on olemas teisi alternatiivseid ruume (kooli Käsitöömaja, Emmaste ANK). Ühe hea alternatiivina oleks Emmaste ANK-is ruumi eraldamine eakate päevatoale, kus on eraldi sissekäik. Minimaalse kuluga saaks antud ruumi muuta päevatoaks ja suunata raha selle asemel näiteks eestvedaja palkamiseks. Samas tuleks leida hoonele, kus Emmaste päevatuba hetkel asub, uued funktsioonid, kuidas neid ruume saaks paremini ära kasutada. Näiteks pakkuda ruume ajutisteks sotsiaalseteks tegevusteks ja teenuste pakkumiseks (nt juuksur, taastusravi/võimlemine erivajadustega inimestele).

3. Perearstikeskus ja selle teenused. Perearsti, hambaravi ja apteegiteenuse olemasolu on eelduseks kohaliku elukvaliteedi hoidmisel ja neid ei tohiks lasta ära kaduda. Hoolimata piiratud vastuvõtuaegadest, on perearsti ja hambaravi teenuse kättesaadavus võrreldes suuremate kohtadega ikkagi hea ja paindlik. Täpsemalt tuleks arutada ja vajadusel leida lahendus vereproovi andmiseks koha peal. Kohalikud peaksid rohkem väärtustama kohalikke teenuseid ja neid teadlikumalt tarbima (hoolimata võimalikest hinnavahedest). Näiteks Hiiumaa Hooldekodu võiks teha tihedamat koostööd kohaliku apteegiga ravimite hankimisel ning suurkliendina aidata kaasa apteegi teenuse edasisele säilimisele vallas. Hiljuti lisandunud massaažiteenus on kahtlemata tervishoiu valdkonnas lisaväärtus nii kohalikele kui ka külalistele. Perearstikeskuses on veel mõned vabad ruumid, mida saaks kasutusele võtta ja kus oleks võimalik teenuseid pakkuda (juuksur, maniküür/pediküür).

Teemarühma arutelu

Teemarühma arutelu „Emmaste valla haridus ja noorsootöö“ kokkuvõte

Toimumise aeg ja koht: 19. novembril 2014 kell 16:30−18:30 Emmaste Avatud Noortekeskuses

Osalejad: Merilin Kaevandes, Katre Pruul, Liina Lepamaa, Helve Russak, Ruti Nõmm, Krista Leisberg, Hergo Tasuja, Kaie Pranno, Merje Kikas, Tiit Paulus, Ülo Kikas, Olle Järv, Kerli Müürisepp

Arutelu läbiviimine

Arutelu peamised teemad olid haridus (formaalne haridus, huvi- ja täiskasvanuharidus) ning noorsootöö. Esimeses osas jagati osalejad nelja kolmeliikmelisse gruppi, kus 20-minutilise ajurünnaku jooksul arutati kahe järgmise küsimuse üle: „mis on Emmaste vallas hariduse ja noorsootöö tugevused?“ ja „mis võiks olla paremini?“. Seejärel iga grupp esitles oma tulemusi, millest valiti välja neli olulisemat/aktuaalsemat teemat, mida arutelu teises osas käsitleti täpsemalt.

Mis on Emmaste vallas hariduse ja noorsootöö tugevused?

Väljaehitatud ja heas korras infrastruktuur hariduse omandamiseks ja noorsootööks (lasteaed, kool, Emmaste ANK, muuseum, spordirajatised, raamatukogu). Head eeldused ka täiskasvanuõppeks (olemasolev infrastruktuur ja tööjõu kompetents).

Hästi kvalifitseeritud ja enamjaolt entusiastlik tööjõud haridusasutustes, kellel on motivatsiooni ka vabatahtlikkuse korras noortega tegeleda.

Kõigile lastele on olemas kohad lasteaias ja koolis ning juhendajatel ja õpetajatel on aega pühenduda igale lapsele. Toimiv lastehoid Leisus. Vastutulek Nurste kandi lapsevanematele, kellele Emmaste lasteaia teenus jääb kaugeks.

Tugisüsteem on hea – olemas on sotsiaalpedagoog ja logopeed ning ka psühholoogi tugi koostöös HUPS-i ja Rajaleidjaga.

Pikaajalised traditsioonid hariduse andmisel ja pärandkultuuri edasiviimisel näiteks koostöös Sõru Muuseumiga (nt merenduse ja Hiiumaa ajaloo teemadel) ning omakultuuri päevade korraldamisega koolis.

(Õpi)laste transport toimib hästi ja on õpilastele tasuta.

Huvihariduse omandamist toetab vald vastavalt vajadusele ja võimalustele ning koostöös Käina Kaunite Kunstide kooliga. Võimaldatud on individuaalne muusika- ja tantsuõpe valla toetusel (sh transport). Emmaste Põhikoolis tegutsevad näiteks rahvatantsu huviring, muusikaõpe, mudelring, näitering ja kunstiring.

Noored tegelevad aktiivselt spordiga – toimuvad spordiringid, jalgpalli ja kergejõustiku trennid. Praegu toimub trennide eestvedamine vabatahtlikkuse alusel. Eestvedajaid võiks olla praegusest rohkem.

Koostöö partneritega ja teemapäevad. Näiteks koostöös RMK-ga korraldatakse keskkonnaalast väliõpet koos looduses matkamisega. Koolis korraldatakse lastele loenguid erinevatel teemadel, näiteks on olnud esinejaid Politsei- ja Piirivalveametist (turvalisus) ning Terviseametist (hambahügieen). Koolil on hea koostöö muuseumiga (koolilaste näitused muuseumis), raamatukoguga (suvelugemine), Käina ujulaga. Lasteaias tehakse koostööd pensionäridega (üritused, näitused lastele). Hea koostöö on koolil ka Rajaleidja ja HUPS-iga (koolitamine, töötoad).

Mis võiks olla paremini?

Ebakindel tulevik seoses laste arvu vähenemisega. Koolis laste arv lähiaastatel tõenäoliselt isegi natuke kasvab, küll aga on see probleemiks lasteaias ja kandub seejärel kooli. Rahvastik vananeb, sündivus on madal, väljaränne on suurem kui sisseränne ja noori peresid jääb vähemaks.

Noortevolikogu on tegutsenud juba pikka aega, kuid võiks olla aktiivsem. Noortevolikogu tegevuste kaudu on võimalus kaasata noori oma kodukoha arenguvajaduste üle mõtlema ja arengut suunama. Vaja on välja selgitada noortevolikogu praegune roll ja noorte vajadused, et tõsta selle aktiivsust.

Noorte madal ettevõtlikkus üldisemalt. Tuleks kaardistada põhjused ning mõelda koostöös valla allasutuste ja kohalike ettevõtetega, kuidas noorte aktiivsust tõsta (nt õpilasfirmad).

Vähe koordineeritud koostööd allasutuste vahel ja vajadus koordineerija järele (varem haridus- ja kultuurinõunik), kes ühendaks hariduse, huvihariduse ja noorsootöö ning toetaks projektide ettevalmistamise ja elluviimisega nii lapsi kui ka töötajaid/allasutusi. Haridusasutuste vaheline koostöö võiks olla koordineeritum ja järjepidevam, mitte projektipõhine.

Formaalse ja mitteformaalse õppe vähene sidumine omavahel (kool, huviharidus, noorsootöö). Huvihariduse võimaldamine toimib praegu paljuski vabatahtlikkuse baasil, puudub koordineerija.

Täiskasvanute huvitegevuse aktiivsus on madal. Spordiga tegeletakse pigem vähe, huviringe võiks rohkem olla (lisaks rahvatantsule). Suuresti tuleneb vähene aktiivsus eestvedaja ja koordineeritud tegevuse puudumisest, kuigi võimalused infrastruktuuri näol on olemas.

Emmaste Avatud Noortekeskuse arendamise vajadused ja võimalused: (i) lahtiolekuaega võiks pikendada (kella 21-ni), et ühilduks paremini õhtuse ühistranspordi väljumisajaga ja noortel oleks kindel koht kogunemiseks pärast koolitööde tegemist, (ii) kaasata teisi vanusegruppe (nt eakaid) ühistegevustesse, (iii) lastel võiks olla rohkem planeeritud tegevusi ja huviringe koos juhendamisega (nt kokanduse ring).

Info edastamine ja (allasutuste) omavaheline kommunikatsioon vallas on kesine. Vajadus on ürituste ning erinevate tegevuste ja võimaluste parema teavitamise ja kajastamise järele (vallalehes, valla kodulehel, suhtlusvõrgustikes).

Ujumisõppe puudumine lasteaialastel. Emmaste lasteaed on ainuke lasteaed Hiiumaal, kus lapsed ei saa ujumisõpet. Tuleks leida lahendus Käina ujulas käimiseks.

(Õpi)laste transport õhtul. Kohati ühistranspordi ajad ei ühildu alati kõige paremini õhtuste üritustega koolis ja Emmaste ANK lahtiolekuaegadega, mis on probleemiks kaugemal elavate noorte jaoks. Asutuste lahtiolekuajad tuleks võimalusel ühildada ühistranspordi aegadega ning üksikute ürituste puhul leida lahendused kogukonna ja valla transpordi korraldamisega.

Täpsemalt kolmest olulisemast arendamist / edendamist vajavast teemast

1. Täiskasvanute huvitegevus. Vajadus on tõsta täiskasvanute aktiivsust erinevate huvialadega tegelemisel, mis aitab kaasa kogukonnatunde tõstmisele, sotsiaalsele suhtlusele ning tervise edendamisele. Hetkel käivad naised rahvatantsu ringis, mehed tegelevad jahinduse ja kalandusega. Hea lahendus on laste ja noorte ürituste muutmine perekesksemateks – see kutsub osalema ka lapsevanemaid. Lasteaias ja -hoius on seda kergem teha, aga on võimalik ka koolis. Samuti on võimalik siduda aktiivne liikumine tähtpäevadega, näiteks sportlik isadepäev, tõrvikujooks, vabariigi aastapäeva matk või kogukonna sportlikud nädalavahetused (nt rattaralli). Vallal oleks vaja koostöös külaseltsidega välja selgitada, milliste huvitegevustega soovitakse igas kandis tegeleda, ning leida eestvedajad nende huvitegevuste läbiviimiseks. Samuti tuleks kaardistada, kuidas valla spordirajatisi paremini rakendada, ja leida lahendusi, kuidas näiteks spordihoonet saaks rohkem (kauem) lahti hoida. Jõusaali kaasajastamine tõstaks spordihoone kasutatavust.

2. Töötajate ja sädeinimeste tunnustamine ning motiveerimine. Väikeses vallas on eelkõige haridus- ja kultuurivaldkonna inimestel suur roll kohaliku kultuurielu ja sporditegevuse korraldamisel. Paraku toimib huvihariduse ja noorsootöö eestvedamine suuresti vabatahtlikkuse alusel. Seda enam on oluline sädeinimeste märkamine ja tunnustamine, mis annab neile entusiasmi ja jõudu olla aktiivne ka edasipidi. Inimeste tunnustamine tuleks paremini läbi mõelda (see peaks olema süstemaatiline) ning selle eestvedamine peaks tulema vallavalitsuselt ja allasutustelt. Tunnustamise eesmärk on ka laiemalt teadvustada sädeinimeste panust kogukonnale. Tunnustamiseks on erinevaid võimalusi: suurendada (positiivse) tagasiside andmist üldiselt; regulaarselt esitada kandidaate maakonna ja riigi tasandi tunnustamisüritustele; kajastada sellekohaseid teemasid vallalehes; tunnustada kogukonna liikmeid valla aastapäeval. Lisaks vabatahtlikke tunnustamisele tuleks leida võimalusi huvitegevuse eestvedajate tasustamiseks, sh projektipõhiselt.

3. Vaja on eestvedajat koordineeritumaks koostööks ja tõhusamaks infovahetuseks. Vallal on olemas heal tasemel infrastruktuur, kultuuri ja (huvi)hariduse valdkonnas toimuvad üritused ning omavahel tehakse ka koostööd, kuid puudub regulaarne ja koordineeritud koostöö ning info jagamine on pigem tagasihoidlik. Selle üheks põhjuseks on vähene oskus ja tahe omavaheliseks koostööks (ka külaseltside vahel), kuid teiseks põhjuseks on puudus töötajast, kes kultuuri ja huvihariduse valdkonda tervikuna koordineerib. Tema ülesanneteks võiks olla valdkonna tegevuste, võimaluste ja vajaduste kaardistamine, (kultuuri)ürituste ja koostöö koordineerimine (sh haridusasutustega), (koostöö)projektide nõustamine, kirjutamine ja eestvedamine ning sisukama ja tõhusama infovahetuse tagamine. Näiteks haridusasutuste ümarlaua eesmärk võiks olla regulaarne info jagamine allasutuste vahel, uute ideede väljatöötamine, ühiste tegevuste ja ürituste korraldamine ning toimumisaegade ühildamine omavahel, „meie“-tunde tõstmine, koostööoskuste ja –tahte kasvatamine.

4. Vajadus sisukama ja tõhusama infovahetuse järele tähendab, et info kogumine, haldamine ja kajastamine (nt vallalehes) peaks olema süsteemsem. Infovahetusega tegeleva inimese ülesanneteks võiks olla sisuka ja ajakohase vallalehe toimetamine, info jagamine ja haldamine valla kodulehel (sh ürituste kalender) ja Facebookis (valla profiil, kohalikud suhtlusgrupid) ning vallaga seotud info edastamine maakonnatasandi meediale. Näiteks ei avaldata praegu (nt valla kodulehel) ajakohast infot huvihariduse valdkonnas pakutavate tegevuste, võimaluste ja ürituste kohta.

Tunnuslause

Emmaste Põhikooli õpilased otsisid vallale sobivat tunnuslauset.

Mõned välja pakutud variandid koos põhjendustega.

Emmaste vald - liikudes paremuse poole.
Emmaste - noorte asi, hakkamist täis.
Emmaste, mukum kõigist mukudest.
Emmaste - paik, kus meri raugeb liiva.
Kodupaik merede süles.
Rahu kuningriik.
Metsast mereni.

Ideeõhtud

Jausa, 1.oktoober

osalejaid 20

Jausa ideeõhtul toodi piirkonna tugevustena välja eelkõige rahu ja vaikus, asjaolu, et kuritegevus peaaegu puudub. Positiivsena mainiti viimaseid arenguid ehk oja korrastamist ja süvendamist, talvist lumetõrjet ja võimalust neljapäeviti valla sotsiaaltöötajaga Käinas oma asju ajamas käia, aga ka suvel korraldatud piirkonna jaanipidu.

Leiti, et parandada saab teede olukorda ja nimetati ka mõned konkreetsed lõigud (Lauda ehk kaitseriba tee). Muret teeb jätkuvalt vee kvaliteet ja jäätmemaja kord. Või siis pigem korratus, sest kõrvalised isikud viivad sinna sobimatuid jäätmeid. Et inimesed kasutavad ühistransporti, siis peeti oluliseks, et korda saaks tehtud ka sealse kandi bussipeatused. Laiem mure on noorte inimeste puudus ja ettevõtjate vähesus.

Otsides lahendusi, lepiti kokku, et esmatähtis oleks tegeleda vee kvaliteediga. Ehk tuleb tegeleda puurkaevuga. Seda saaks teha valla poolt KIK projekti(de) abiga. Teiseks seati teede olukorra parandamine. Siin tuleks alustada maaomanike ja valla koostöös tehtava teeäärse võsa maha võtmisega. Paljuski on teehoolduse kvaliteet selle taga. Bussipeatuste olukorra parandamiseks tuleks Jausa II ja III peatustes välja vahetada pingilauad. Et need on Maanteeameti omand, võtab vallavalitsus nendega sel teemal ühendust.

Leisu, 8.oktoober

osalejaid 13 (lisaks ca 20 hommikusel kokkusaamisel)

Leisus toodi positiivsena välja, et koolimaja on väljastpoolt korda tehtud ja et seal tegutseb lastehoid, samas on ka pensionäridele ruum eraldatud. Mänspe surnuaed on korras, samas tuleks sinna tuua pink ja aed korda teha. Suur pluss on rand, rannik ja meri, mis piirkonnas asuvad. Tegutseb aktiivne külaselts. Toimib pühapäevakool ja raamatukogu. Olemas on kauplus. Potensiaal peitub krossirajal ja Prähnu rannal.

Miinuspoolele kanti investeeringuvajadus koolimaja renoveerimisega jätkamiseks. Aga ka postiteenuse käätesaadavus, puuduv viidamajandus ja et turismipiirkonnana ollakse ikkagi nö avastamata. Hoogu saaks juurde anda ka inimeste aktiivsusele ja selge vajadus on kultuuri-haridusnõuniku järele. Aga muret tegi ka bensiinijaama puudumine vallas ning ebakindlus lastehoiu tuleviku osas.

Lahendustena pakuti, et esmajärjekorras tuleks tööle võtta kultuurinõunik, kes peaks olema valdkonna eestvedaja ja tegelema sisulise poolega. Teiseks tuleks korda teha koolimaja. Eelprojekt on olemas, MTÜ ja vald peaksid asja koos vedama. Kolmandana toodi välja lastehoiu küsimus ja pakuti välja, et tulevikus võiks seal tegutseda Emmaste lasteaia filiaal. Tähelepanu soovitati pöörata ka mõnele konkreetsele teelõigule (nt Haldreka tee) ja turismipiirkonnana enda "kaardile toomist", millega saaks aga algust teha kultuurinõunik.

Sõru, 15. oktoober

osalejaid 16

Sõrul toodi piirkonna tugevustena välja eelkõige sadama, merekeskuse ja paadikuuri olemasolu. Aga ka et tegutseb muuseum, kauplus ja kõrts. Olemas on supelrand ja suurepärane merevaade, aga ka ainulaadne rannatee ja rannakaevud. Nimetati ka patareid ja hooldekodu, head taristut, külaseltsi, majutuspakkujaid, Saaremaa lähedust  ja kalavarude taastumist.

Leiti et tegelema peaks praami- ja bussiliiklusega. Eelkõige nende stabiilsuse ja graafikuga. Probleemiks on metssigade arvukus ja tegutsemine. Puudust tuntakse kultuuritöötajast ja üritustest. Aga probleeme valmistab ka pääs randa ehk tee kehv olukord supelranda. Sadamas ujuma pääsemisega samuti probleeme. Miinuseks on tankla puudumine, siin piirkonnas mõjutab see ka merealuseid. Võiks arendada väikejahtide tugiteenuste pakkumist ja kalameeste kuuri. Aga sadamat tuleks ka üldiselt ja laiemalt arendada. Näiteks tegeleda kanalisatsioonisüsteemiga ja mõelda merepäästevõimekusele.

Lahendustena nähti tankla taasavamist Emmastes. Esialgu piisaks tavatanklast, edaspidi tuleb mõelda, kuidas saaks merealuseid otse sadamas tankida. Teiseks tuleb tegeleda sadama arendusega. Alustades kanalisatsioonist ja tugiteenuste pakkumisest. Kindlasti tuleb parandada WC ja pesemisvõimaluste olemasolu. Sadama teemaga võiks tegeleda üheskoos vald, merekeskus, MTÜ-d ja erasektor.

Valgu, 23. oktoober

osalejaid 9

Valgul toodi plussidena välja külaseltsi tegevus ja seltsimaja olemasolu. Aga ka Harju rätsepa tuulik ja Valgu asukoht- valla keskusele lähedal, lisaks hea transpordiühendus busside näol. Toodi välja, et ümbruskonna maad on haritud ja toimib valla ning küla kogukonna koostöö. Olemas on Kroogi muuseum.

Miinuspoolele toodi töökohtade ja ettevõtluse puudumine, aga ka noorte lahkumine ja aktiivsete inimeste väike arv, mis sellega seotud. Probleeme valmistab joogivee kvaliteet ja kanalisatsioon. Valla teede hooldus saaks paremal tasemel olla ja juurdepääs merele on puudulik. Lisaks on ümbruskonnas tühjasid hooneid.

Lahendustena pakuti seltsimaja arendamist, projekt on olemas, vaja oleks valla ja külaseltsi koostöös see esitada. Teiseks toodi välja internetiühenduse parandamine ehk kiiruse tõstmine, mida võiks ka vald ja külaselts üheskoos arendada. Toodi välja, et valla teede kvaliteet võiks parem olla, nt Männiku ring ja Harju lauda tee. Siis tuleks hajaasustuse programmi kaudu tegeleda kanalisatsiooniga. Ja tühjade hoonete probleemi osas peaks vallavalitsus kontakteeruma nende omanikega.

Emmaste, 29. oktoober

osalejaid 7

Emmastes nimetati piirkonna tugevustena spordikompleksi, noortekeskust, kooli, perearstikeskust. Aga ära märgiti ka Tärkma paadisadama arendus, Tilga männik ja ujumisvõimalused. Positiivne on kergliiklustee olemasolu ja selle valgustus. Mini arena on noorte jaoks oluline. Välja toodi ka ettevõtete ja toitlustusasutuste olemasolu. Aga ka rattaralli toimumine.

Millega tuleks rohkem tegeleda, on valla märgiürituse arendamine. Aga ka töökohtade puudus ja nende kodulähedus, sellega seotult ka inimeste passiivsus ja inimeste arv üldse. Ja ka huvitegevuse võimalused. Parandada tuleks vallamaja välisilmet ja tegeleda prügimajanduse ja jäätmemajaga. Tankla puudumine on oluline miinus piirkonnale, niisamuti arvati, et viidamajanduse ja teadetetahvliga peab tegelema. Vaja oleks pinke kergliiklustee ja ka perearsti tee äärde.

Lahendustena nähti valla heakorraga tegelemist. Sealjuures pinkide paigaldamist, vallamaja ja teiste oluliste hoonete korrastamist, viidamajandusega tegelemist ja prügikonteinerite juures heakorra tagamist. Teisena toodi välja tankla taasavamise vajadus. Valla märgiürituse arendamiseks võiks kokku kutsuda ümarlaua, kaasates laia seltskonna, kes lahendusi otsiks. Oluliseks peeti ka inimestega tegelemist ehk huvitegevuse arendamist, aktiivuse tõstmist, koostöö ja viisakuskultuuri arendamist. Selleks oleks vaja koordinaatorit, eestvedajat.

Ideeõhtud

Emmaste arengukava 2015-2022 koostamise protsessi raames viidi valla viies otskonnas- Jausa, Sõru, Leisu, Valgu ja Emmaste- läbi viis ideeõhtut, kaardistamaks sealset piirkonda, toomaks välja tugevad küljed ja vajakajäämised ning mõtlemaks ühiselt, kuidas viimaseid vähendada või likvideerida.

Selgus, et praegusest suuremat tähelepanu tuleb eesootaval perioodil pöörata kultuurile. Viie otskonna kokkuvõttes oli see prioriteetne küsimus. Ehk tuleb tegeleda kultuuri sisulise poolega – kuidas aktiviseerida inimesi, koordineerida valla ja vallas toimuvaid üritusi, selgitada välja vajadused ja pakkuda lahendused, tuleb märgata ja tunnustada sädeinimesi, kujundada välja valla märgiüritus, aga ka ürituste kaudu tekitada suuremat ühtsust piirkonna ja valla elanike seas. Eelkõige on oluline luua ametikoht eelpool mainitu eestvedajale, et teemaga saaks süsteemselt tegelema asuda.

Tähtsuselt teiseks seati valla teede hooldus. See on teema, millega peab tegelema järjepidevalt. Välja toodi ka asjaolu, et vald soetas 2014. aastal teehöövli, loodetavasti aitab see kaasa kvaliteedi tõusule. Ära mainiti konkreetsed teelõigud, mis erilist ja kiiret tähelepanu vajavad.

Väga olulisena toodi välja ka tankla taasavamine. See asetati küll erinevale astmele prioriteetide reas- eelkõige ideeõhtu geograafilisest toimumiskohast sõltuvalt-, ent valla tasandil leiti selle teemaga tegelemine väga vajalik olevat.

Pingeritta seatuna olid neljandal kohal kommunaalküsimused. Vee kvaliteet, mis jällegi asukohast sõltuvalt erinevat tähtsust omas, ja hajaasustuse programmis osalemise olulisus; jäätmemaja ja prügikonteinerite ümbruse heakord; üldine heakord ehk prügikastide, viitade ja pinkide piisav olemasolu.

Viiendaks seati transpordiküsimused. Eelkõige praami- ja bussiliiklus. Selle stabiilsus ja olemasolu. Tunti vajadust tihedama ja stabiilse praamiühenduse järele Sõru-Triigi liinil. Toodi välja, et on bussipeatuseid, mis vajavad heakorratöid.

Järgnesid seltsimajade arendamine, eelkõige olemasolevate projektide realiseerimine, mis saab toimuda valla ja projektimeetmete koostöös; sadama arendamine; tühjadele hoonetele sisu tekitamine või nende lammutamise otsustamine. Rohkem kui korra mainiti ära internetiühenduse kiiruse tõstmine, metssigade rüüstamine koduaedades, noorte puudus vallas ja kuidas tõsta Emmaste kui turismipiirkonna atraktiivsust.